hel peval, kui Johannes koolis oli kuulis ta raadiost hte laulu. Sellel laulul olid tpselt samad snad ja viis nagu nad Saaga tegid. Johannes hakkas seda asja uurima ning lpuks saadigi teada, et see laul oli Saa ja Johannese tehtud. Tnu sellele sai Johannes palju raha juurde (Saa ka) ning teda nidati ka telekas. Johannes oli vga nnelik. Mne aja prast pidi Johannese tdruk Liina minema vlismaale elama. Johannes oli kurb, aga ta mistis Liinat. Nad jtsid hvasti ja lubasid, et nad suhtlevad edasi, aga nad mitte kunagi enam ei rkinud. Johannese elu lks edasi ning ta oli oma eluga vga rahul. Kige pnevam koht Kike pnevam koht oli minuarust see, kui Johannes judis oma elu nullpunkti (siis, kui tal kogu elu pekkis oli). Arvamus Mulle meeldis see raamat, sest see oli vga huvitav. Soovitan!
vaid kigest ainult natukene vestelda. Kui ta lpuks aru sai, mis toimus tervitas ta mind vastu ja hakkas minuga juttu puhuma, mitte just kuigi entusiastlikult. Ma nitasin talle vidinaid 21. sajandi ajastust, millest ta pris vaimustusest oli. Ma ksitlesin teda palju, prisin tema strateegiate kohta, kuidas ta oli mittekuskilt nii kaugele judnud ning kuidas ta kogu seda impeeriumit koos hoida suudab. Mdus tund, mdus kaks, kuni kitselt hakkasid kik sdurid mu mber vaikselt rkama. Jtsin Napoleoniga hvasti, paludes vabandust tema ihukaitsjate prast ning siis ma lahkusingi. Mul oli veel 3 tundi jnud enne kui ajamasinat jlle kasutada sai. Otsisin vlja kaardi ja mrasin kindlaks ajamasina asukoha. Tnaval kndides sain ma pris palju segaseid pilke, oma riietuse ning kaardi prast, mida ma kes hoidsin. Ajamasin asus tpselt seal, kus see mu vlja viskas, ainult maapinna peal. Sinna mber oli kogunenud palju inimesi, aga keegi ei julgenud sellele asjandusele lhemale astuda
"Kui minul oleks viiskmmend kolm minutit aega, siis ma sammuksin sna tasakesi allika poole...," tleb prints. Jutustus juab otsaga tagasi lendurini, kes on ndal aega ritanud oma lennumasinat korda saada. Valitseb tappev janu. Printsi abiga leiab ta kaevu. Hiljem kohtab jutustaja printsi arutlemas hega neist kollastest madudest, kes sulle kolmekmne sekundiga otsa peale teevad, tolle mrgi headuse le, et mitte koju prdudes pikalt piinelda. Prints jtab sdamlikult hvasti ja tahab ssta lendurit hingevalust, vites, et kuigi see nib nii, siis tegelikult ta ei sure. "Ma ei saa keha kaasa viia. See on liiga raske," tleb prints. Jutustus lppeb visandiga, mis kujutab kige kaunimat ja kige kurvemat maastikku maailmas. Just siin ilmus vike prints Maale ja siit ta kadus.
Charlotte Backson - mileedi, kes flirtis kikide meestega, kellel oli mingisugune vim teiste suhtes; isekas; tark; ilus; pahatahtlik; tahtis d`Artagnani tappa; tappis mitu inimest Planchet - d`Artagnani teener Grimaud - Athose teener Mousqueton - Porthose teener Bazin - Aramise teener 1osa.1.D`Artagnani isa andis d`Artagnanile 3 kingitust: hobune, 15 ekd, nuanded. Ema andis talle mustlasretsepti, millega saab ravida kiki haigusi. D`Artagnan jttis vanematega hvasti ja lahkus. Krtsis kohtus ta mingi mehega, kes tema hobuse le nalja viskas. D`Artagnan tahtis sellele mehele peksa anda, kuid tal oli vaja juda de Treville`i ootetuppa. D`Artagnanilt varastati kiri. 2.D`Artagnan kohtas Aramist ja Porthost ootetoas. 3.Ta rkis de Treville`iga. Ngi kuidas Athos pikali kukkus(vitluses kannatada saamise prast) ja talle arstid kutsuti. D`Artagnan rkis de Treville`iga edasi musketridega liitumisest, kuni ta ngi meest, kes talt kirja varastas(meest Meung`ist). 4
Ise nimetas ta seda puhtaks ritehinguks, mitte kaastundeks. 20. peatkk Indrek kohtas Rahva Sbra toimetuses sdurit(Timofei), kel oli hdasti raha vaja. Teised pidasid teda nuhiks ning seega raha ei saanud. Indrek aga andis talle selle raha ise. Sdurid saadeti maale talupoegade kallale. Ka Indreku pere elas maal ning seega ta seletas sdurile natuke olukorda. Sdur vandus, et ei tee neile ning nende omastele midagi ja rgib seda ka teistele edasi. Nad jtsid hvasti ning Indrekut valdas retu rahulolu, et ta oli saanud aidata inimest suures hdas. 21. peatkk Mne peva prast taheti Indrekult raha, sedasama mis ta vlja laenas, sest see oli tegelikult vras raha. Tal polnud seda tagasi maksta ja nnestus kokku ajada vaid le poole. Ka Otstaavel polnud nus talle midagi laenuks andma. Aita keda aitad, aga ra aita kunagi sugulast ega spra, sest need panevad seda sulle ikka pahaks vi lvad su le.
annaabi.ee 
