Õigusloome tulemusena muudetakse reaalne ühiskondlik suhe õigussuhteks. Õiguse allikate põhiliigid: tavaõiguse normid, pretsedendiõiguse normid, kanooniline õigus, korporatiivsed normid, normatiivaktid, lepingud, õigusteadlaste arvamused,. Leping on vabatahtlik kokkulepe kahe poole vahel. Lepingul on kompromissi tunnused. Lepingu, kui õiguse allika efektiivsuse tagab eeskätt kokkuleppe vabatahtlikkus, mis omakorda põhineb vastastikusel huvitatusel, vastastikusel kasul. Õigusteadlaste arvamused on juba muutunud õiguse ajalooliseks allikaks. Kaasaegne variant on vabaõiguse koodeksid tuntud juristide mitteametlikud kommentaarid, mida kasutatakse laialdaselt pretsedentide rakendamise praktikas. Selle allika effektiivsus põhineb professionaalsuse tunnetatud autoriteedil. Kanooniline õigus on samuti paljuski ajalooliseks muutunud allikas. Kanoonilise normistiku efektiivsus on tagatud kahjukindlate usudogmadega
1. õiguslikud tavad- Riikluse arenedes säilis osa tavanorme traditsioonilisel kujul, osa aga panid aluse kirjalikule õigusele. Tavaõigusest eristus ajapikku teatud püsikogum, mida tänapäeval tuntakse rahvusvaheliselt üldtunnustatud tavadena (näiteks saadikupuutumatus)., Riikluse areng tekitas ka uusi tavasid (näiteks parlamentaarsed tavad) 2. lepingud- Lepingu kui õiguse allika efektiivsuse tagab eeskätt kokkuleppe vabatahtlikkus, mis omakorda põhineb vastastikusel huvitatusel ja kasul. Riikidevahelistes suhetes ehk rahvusvahelises õiguses on leping tava kõrval õiguse allikaks. 3. kohtulahendid ehk pretsedendid- See õigusallikas on eriti oluline anglosaksi maades, kus kohtud tuginevad õigusemõistmisel varasematele kohtulahenditele. Kui varasemaid analoogseid lahendeid pole, siis kohtu otsus loob pretsedendi, mida hiljem arvestatakse. Nii loob kohus oma otsusega õigust, olles seega õiguse allikaks. Kuigi Eesti õigussüsteem on põhimõtteliselt erinev
Tavaõigusest eristus ajapikku teatudpüsikogum, mida tänapäevaltuntakse rahvusvaheliseltüldtunnustatud tavadena (näitekssaadikupuutumatus) Riikluse areng tekitas ka uusi tavasid(näiteks parlamentaarsed tavad) Lepingud: Leping on vabatahtlik kokkulepepoolte vahel Lepingu kui õiguse allika efektiivsusetagab eeskätt kokkuleppevabatahtlikkus, mis omakordapõhineb vastastikusel huvitatusel jakasul Riikidevahelistes suhetes ehkrahvusvahelises õiguses on lepingtava kõrval õiguse allikaks. Kuna riikidevahelised lepingudehk rahvusvahelised õigusnormidon ülimuslikud ehk tugevamamõjuga kui siseriiklikudõigusnormid, siis mõjutavad nadka paratamatult siseriiklikuseadusandlust. Kohtulahendid ehk -pretsedendid See õigusallikas on eriti olulineanglosaksi maades, kus kohtudtuginevad õigusemõistmiselvarasematele kohtulahenditele.
nagu tavadki. Kokkulepe hõlmas eeskätt eravahekordi kahe või enama poole vahel ning toimis võrdväärsena juhtudel, kui ei olnud tegemist avaliku võimu suhetega. Leping evib olemuslikult paratamatult kompromissi tunnuseid. Eeltoodud olustiku pinnalt arenes aegade vältel kaasaegne eraõiguslik õigussuhe (vt teema II põhimõisted õigussuhte kohta). Lepingu kui õiguse allika efektiivsuse tagab eeskätt kokkuleppe vabatahtlikkus, mis omakorda põhineb vastastikusel huvitatusel, vastastikusel kasul. P.2.2. Õigusteadlaste arvamused Nendeks olid ajalooliselt nt tuntud juristide arvamused Vana-Roomas. Praeguseks on see praktiliselt hääbunud allikas, st juba muutunud õiguse ajalooliseks allikaks. Kaasaegse näitena võiks tuua nn vabaõiguse koodeksid (Suurbritannia, USA). Need on tuntud juristide (kohtunike) mitteametlikud kommentaarid, mida kasutatakse laialdaselt pretsedentide rakendamise praktikas ja mis seeläbi õiguse allikana juurduvad
annaabi.ee 
