3. Institutsioonilised- püsivad ja mainekas 4. Anomaalsed- juhuslikud spontaansed sissetundig poliitilisse süsteemi Surverühmad: 1. Ärilis-institutsioonilised- suur mõju, eesmrgiks omakasu , vähe liikmeid 2. Kategooriakaitse rühmad- laia elanikkonnarühmade huvikaitseühendused( väikeettevõtja) 3. Edendamisrühmad- eesm. Tegutseda kogu üldsuse huvides. Erakond- poliitsüsteemi põhiesindaja Liigitada saab neid ideoliigiate alusel ja ideeparteid vs huviparteid Erakond: 1. maksimeerib toetust: valija liikmed, eriti aktivistid raha, teave jne 2. viib ellu eesmärke 3. teostab huve Ülesanded vt slaid Erakondade sisekorraldus: Protoparteid- Kaadriparteid-väe toetajaid Massiparteid- suur hulk liikmeid, Pühendunud parteid- Laiahaardeparetid- parteid kus proovitakse meeldida kõigile valijatele Karelliparteid- kindel erakonna eliit ja liikmeskonna ja valijaskonna haldamine Motiveerimine Kolme sorti stiimulid: Ainelised
mõjuvõimsad); Kaitserühmad (ametiühingud, kaitsevad kindla rühma huve); Edendamisrühmaad (abordivastased, karskusseltsid, ideede poliitikate või värtuste edendamiseks). Surverühmad - ise ei soovi võimul olla, nõuab avalikult oma seisukohtade arvestamist riikliku poliitika kujundamisel. Liigid: ärilis-intsitutsioonilised (suur mõju,vähe liikmeid), kategooriakaitse rühmad, edendamisrühmad. Erakonnad - loodud mõjutama riigi poliitikat, otsese võimukasutamise kaudu. Ideeparteid ja huviparteid (põllumeesteparteid). Ülesanded: luua ja süstematiseerida ideid, aidata kaasa ülduse harimisele, isendi ja süsteemi sidumine, leida ja värvata poliitikuid, kooskõlastada riigiasutuste tööd, valitsuse jälgimine. Stiimulid (liikmelisuse motiveerimine): ainelised, solidaarsusstiimulid, eesmärgilised e väärtuspõhised. Erakonnasüsteemid: kaheparteisüsteemid, mitmeparteisüsteemid, domineeriva partei süsteemid, üheparteisüsteemid. (9.loeng, 30-09-2013)
sekkumist majandusellu. Sotsialistlikud ja sotsiaaldemokraatlikud erakonnad Kaitsevad töötava elanikkonna huve, toetavad segamajandust. Kommunistlikud erakonnad Ideeparteid Ühine ideoloogia või maailmavaade. Klassikalised konservatiivsed, liberaalsed sotsiaalsed . maailmavaatelistele seisukohtadele ja põhimõtetele on ehitatud ideepartei programm, millest lähtudes partei tegutseb ühiskonna ees seisvate probleemide lahendamiseks. Huviparteid Tekivad inimeste ühiste sotsiaalsete ja majanduslike huvide kaitsmise eesmärgil. Tavaliselt on neil ka oma ideoloogia. Idee- ja huviparteisid saab eristada liikmeskonna ja valijaskonna poolest. Ideepartei valijaskond on tavaliselt sotsiaalselt heterogeenne, ühelgi sots grupil ei ole selles domineerivat seisundit. Huviparteis domineerib mingi sots grupp. Huviparteid on näiteks vähemusrahvaste parteid. Kodanliked parteid on need erakonnad mis tunnustavad eraomandust ja sellel põhinevat
Suhete võimalused: ® täielik mittesõltuvus ® vahelduv toetus ® eelissuhted ® huvirühm loob erakonna ® erakonna domineerimine Erakonna mõiste n Erakond on ühendus, mis on loodud mõjutama riigi poliitikat teatud ideoloogia ja/või huvide kogumi kasuks otsese võimukasutuse või valimistel osalemisega n Erakonnaliigitusi n Ideoloogia alusel: konservatiivsed, liberaalsed, sotsialistlikud jne n Ideeparteid vs huviparteid Erakonna ülesanded 1. Luua ja süstematiseerida ideid 2. Aidata kaasa üldsuse harimisele 3. Isendi ja süsteemi sidumine 4. Leida ja värvata poliitikuid/riigitegelasi 5. Kooskõlastada riigiasutuste tööd 6. Valitsuse jälgimine ja puudustele tähelepanu juhtimine opositsioonis Erakonna juhtimise väljakutsed ® Liikmete värbamine ja haldamine ® Töö rahastajatega ® Erakonnaorganite toimimine, sh. töö programmi ja avalikkusega
Ajalugu: tekkisid 18 ja 19 saj koos üldise valimisseadusega. Partei tüübid: · kaadriparteid tekkisid 19saj viimastel aastakümnetel ebamääraste parlamendirühmistustena · massiparteid kaadripartei vastand, parteiprintsiibi tõelised kehastajad · diktaatorlikud parteid massipartei rõhutatud versioon · laiahaardeparteid (sks volkspartei) mõiste pärineb Otto Kircheimerilt, massipartei ja kaadripartei konvergentsi tulemus · huviparteid järgivad suhteliselt kitsaid sihte Partei funktsioonid: · valijate mobiliseerimine · ideede vahendamine · indiviidi ja süsteemi kokkuviimine · poliitilisele sotsialiseerimisele kaasaaitamine · aktivistide värbamine ja mobiliseerimine Partei süsteemid: · kaheparteisüsteem kaks erakonda vaheldumisi võimul (nt USA) · mõõdukas mitmeparteisüsteem 3 kuni 5 tähtsamat parteid tavaliselt koalitsioonid (otsene ja kaudne koalitsioon)
annaabi.ee 
