Nali – saab kasutada siis kui ülejäänud lugu on ka humoorikas. Ei tohi luua vale meeleolu. Huviloo tegemine – lühike, maksimaalselt 2 lõiku, et saada tuum vara teada ja tähelepanu püsiks. Selge, lihtne, konkreetne, piisavalt detailne. Näidata, miks on see inimene või teema huvitav. Tuumlõik – annab uudise keskse fakti. Peab alati olemas olema, et aru saada, mis on loo tuum. Tuumlõik peab olema teine lõik, hiljemalt kolmas. Selle peab siduma nii sisult kui keeleliselt siduma huvilooga. Juhtlõik või sissejuhatus? – mida tähtsam uudis, seda enam peaks valima juhtlõigu. Mida kõvem teema, seda enam peaks valima juhtlõigu. Sissejuhatust kasutada pikkades lugudes, mis on lehekülje kesksed lood. Sissejuhatust kasutada jätkulugudes, mis kirjeldavad juba uudisena esinenud sündmuste arenguid. PEHMED UUDISED (LK 149-160) Pehme uudise uudisväärtused Kõvad uudised on sündmuse mõju lugejate elule. Keskseks on sündmused ja vähem inimesed. Oluline on ka värskus
• Kokkuvõttes ütle lühidalt ära see, millest oli põhjalikumalt juttu teemaarenduses, aga ära ainult korda, vaid järelda, üldista, anna vastus. • Liigu üksikult üldise (konkreetselt abstraktse) suunas. • Kirjandi viimane lause vôib sisaldada analüüsitud probleemi kokkusurutud lahenduse (kirjandi põhiidee), mis on väljendatud minimaalse arvu sõnadega. Kirjandi lõpetuse 4 pisikest nõuannet: 1. Kui oled alustanud kirjandit huvilooga, võid lõppsõnas selle lõpule viia või korrata teisest vaatepunktist. Kirjandile tekib raam. 2. Lõpetuses võid olulise lühidalt välja tuua või esitada konkreetselt ja lühidalt mõttearenduse olulised seisukohad. NB! Sama siin – mitte korrata kirjandi sõnastust! 3. Võid lõpetada üleskutsega, kuid mitte lihtsalt laadis “Armastagem loodust!”, vaid antud juhul näitad, et käsitletud probleemid on igikestvad ning kutsud lugejat üles kaasa mõtlema, kuidas neid lahendada saaks
Tuumlõik Sissejuhatuse teise poole moodustab tuumlõik, mis on sisult sama mis tavaline juhtlõik. See annab lugejale uudise keskse fakti. • Tuuminfot sisaldav lõik peab alati olemas olema. Ei piisa ainult huviloost. Muidu ei saa lugeja aru, milles on loo tuum. • Tuumlõik peab olema loos teine, kõige hiljemalt kolmas lõik. • Tavaliselt ehitatakse tuumlõik üles kõva uudise juhtlõigu reeglite järgi. • Tuumlõik tuleb nii sisult kui keeleliselt huvilooga siduda. Juhtlõik või sissejuhatus? Millal valida juhtlõik või sissejuhatus. Tavaliselt on valiku aluseks neli põhimõtet: • Mida tähtsam uudis, seda enam tuleks eelistada tavalist juhtlõiku. • Mida kõvem teema, seda kindlamalt tuleks eelistada juhtlõiku. • Sissejuhatust on mõtet kasutada ainult pikkades uudistes,mis tavaliselt on lehekülje kesksed lood. • Sissejuhatust tuleks eelistada jätkulugudes, mis kirjeldavad juba kord uudisena
Eesmärgid: Tuua esile teksti põhiidee, sõnum või tuum; Esitada hinnang; Teravndada tähelepanu millegi või kellegi suhtes; Võtta kirjutatu kokku. Kirjandi kokuvõte peab väljakasvama töös esitatud seisukohatadest ja peab olema põhjendatud. Ei tohi uusi mõteid sisaldada. Lõppsõna püütakse leida teemaarenduses öeldule uus vaatepunkt ja adna sellele omapoolne hinnang. Lõppsõnade ülesehituse võtted: o Huvilugu (kui alustad sissejuhatuse huvilooga, siis kirjuta kokkuvõte huviloona. Kõkkuvõttes viiakse lõpule sissejuhatuses alustatuga); 23 o Kokkuvõte (tuuakse kõige olulisem lühidalt esile): o Teesid (st teemaarendusest tulenevad seisukohad esitatakse lühidalt ja konkreetselt); o Hinnang (autori põhjendatud arvamus/hinnang); o Üleskutse (st lõppsõnas osutatakse probleemide kestvusele ja kutsutakse inimesi neid lahendama);
annaabi.ee 
