1) Domineerima hakkasid töölise, sest tööstus muutus väga tähtsaks. 2) Linnainimeste arv tõusis, maarahva arv vähenes. Linnad olid ülerahvastatud. 3) Leibkonna mudelid muutusid. Koos hakkasid elama vanemad ja nende lapsed, vanavanemad jäid maale. 4) Tööstusühiskonnas võitsid töölised, kaotasid käsitöölised ja mõisnikud. 1.2 Tööstusühiskonda käsitlevad teooriad Valgustusajast alates tõusis huvikeskmesse reaalne ühiskond, mille tagajärjel tekkis uus ühiskonda seletav teadus-sotsioloogia. Tekkis ka poliitiline ökonoomia- majandusteaduse osa, mis mõtestab majanduse arengu seaduspärasusi, lähtudes ühiskonna ajaloolise arengu astmetest. Selle loojateks peetakse politolooge Adam Smithi ja David Ricardot- nad pühendusid turumajandussuhete analüüsile, olles veendunud, et need on kõige efektiivsemad. Liberalismi majanduslik suund pidas rikkuse allikaks
mida mõisteti loodusvaatlusel põhineva õpetusena jumalatest. Antiikaja filosoofialoolased sidusid need kolm valdkonda ajalooliste perioodidega: eelsokraatikuid peeti füüsika loojateks, Sokratest ja Platonit eetika rajajateks ning Aristotelest loogika leiutajaks. Sofistidega algas kreeka filosoofias uus ajastu. Loodusfilosoofiliste, kosmoloogiliste ja ontoloogiliste probleemide asemel nihkusid huvikeskmesse eetilised ja sotsiaalsed küsimused. Just sofistid tõid filosoofia Ateenasse, kus osalt ka nende tohutu mõju kutsus esile vastuliikumisi Sokratese, Platoni ja Aristotelese filosoofia näol. Neid mõtlejaid ajendas ennekõike sofistide epistemoloogiline ja eetiline skeptitsism. Pragmaatiline kogemus tajude ja otsuste suhtelisusest ja subjektiivsusest viis sofistide üldisele seisukohale, et igasugune üldkehtiv ja kindel teadmine on võimatu
Kümnendi tähelepanuväärsemaid teoseid oli M. Mägeri ,,Linnud rahva keeles ja meeles”. 1970- 80-ndad aastatel mitmekesistus laste tarbeks kirjutatud aimekirjanduse sisu. Rohkelt käsitleti loodusteemat (Rein Saluri ,,Mudilaste loomaraamat”, Fred Jüssi,,Rebasetund”). Ilmusid tervishoidu, geneetikat ja seksuaalkasvatust käsitlevad teosed (M. Johanson ,,Kuidas ma maailma tulin”. Linnastumine ja sellega seotud liiklusprobleemid tõstsid huvikeskmesse H. 1 Taidre käsitluses. Ajaloo ja ammustest aegadest kirjutas lastele H. Palamets ,,Vanaaja kultuurist ja olustikust”. Tähelepanu äratas ka Tiia Toometi raamatud ,,Vana aja lood” ja ,,Kodused asjad” ning T. Viirandi ,,Kunstiraamat noortele”. Ilmus neljaköiteline õpilastele mõeldud entsüklopeedia ENEKE. 20. Sajandi lõpul ja 21
on psüühilised, mitte bioloogilised kategooriad. Meest on kogu ajaloo vältel määratletud tema kohaloleku kaudu, siis naise puhul on tähendus millegi puudumise kategooria, mis kõige ilmekamalt tuleb esile keelekasutuses. 1990.aastad võimalus uueks tasandiks feministlikus kunstimõttes Feministlikku kunstikäsitlust pole mõtet vaadelda ühtse tervikuna, vaid pigem katusena, kuhu alla mahub erinevaid suundumusi identiteedi otsimisel naiseksolemise kaudu. Taas tõusis huvikeskmesse seksuaalsuse mõiste. Märt Väljataga Feminism ja filosoofia Viimase aja feministlikus teoorias kordub väide, et filosoofia on mehekeskne, et see vastab rohkem mehe kui naise vaimule, et selles on naistevastasust ja on suunatud naiste üle valitsemiseks. Feministlik matemaatika või astronoomia on absurdsed, fem. Ajalugu ja kirjanduskriitika täiesti respekteeritud valdkonnad. Fem. Poeetika on kentsakas. Iddo Landau filosoofia mehekesksusest ..
annaabi.ee 
