Gert Helbemäe (1913-1974) Helbemäe romaanid ühendavad põneva sündmustiku ja huvi tegelaste siseelu vastu. Helbemäe on tegelikkuse lähedane kirjanik. Tegelased küsivad jäävate väärtuste igavese tõe ja hingetäiuse järele. Romaanis "Õekesed" (1955) on huvifookuses ennekõike inimene koos oma soovide ja tungidega. Romaan kõneleb nelja 50-60 aastase vanatüdruku elust ühe katuse all. Pinge loob 5-aastase orvuks jäänud vennatütre saabumine õdede ellu. "Ohvrilaev"(1960) on äärimselt hoolikalt läbi mõeldud ülesehitusega romaan. Kooliõpetaja Martin Justus kirjutab raamatut Sokratesest, kes oli pühendunud puhta mõistuse teenistusse, kainetele ja loogilistele arutlustele. Sama printsiibi on M.Justus seadnud esikohale ka oma elus.
aastast pärinev maal kujutab teerada roosipuude all; Monet oli seda maalides 80-aastane. Teos annab aimu, kuivõrd vabalt Monet hoolimata hääbuvast silmanägemisest maalis. Monet' kunstistiil Erinevad tekstuurid - Nii nagu Monet tundis kogu elu huvi valguse ja selle maalile püüdmise vastu, nii hakkas ta aina enam huvituma erinevatest tekstuuridest. Ta avastas mitmeid viise sobitamaks elus nähtud tekstuure õlimaali tekstuuriga. Sellel maalil on huvifookuses päikeselaigud ning valguse värvimäng lehestikus. Vaistlik maalimine - Paks värvikord ja kummalised värvikombinatsioonid on osaliselt Monet halveneva nägemise tulemus ning väljendab tema võitlust võimaliku pimedaksjäämisega. Teema oli kunstnikule hästi tuttav, nagu ka maalimine kui tegevus, ning tal oli hea värvimälu. Ta palus oma kasutütar Blanche'il nimetada talle iga värvi nimi, enne kui ta seda lõuendile kandma hakkas.
ning erandeid. Analüüsiks valitakse huvipakkuva nähtuse seisukohast olulised või esinduslikud objektid. Üldjuhul on diskursusanalüüsi huvifookus keelekasutusel, mitte keele kasutajatel, mistõttu tekste valitakse pigem nende tüübi ja eripära, mitte niivõrd autorite järgi. Kehtib reegel: suurem valim pole tingimata parem. Valimi suurus sõltub uurimisküsimustest ja analüüsitüübist (kas see on jämeda- või peenekoelisem). Kui teatud tekst on uurimuse huvifookuses, oluline ja tõenäoliselt sotsiaalse praktika jaoks tagajärjekas, piisab isegi ühest tekstist. Sellegipoolest rõhutab Teun A. van Dijk avaldamisväärsete diskursusanalüüside ühe tingimusena piisavalt suurte tekstikorpuste olulisust. Diskursusanalüüsi valimi suurus võib uurimuse käigus muutuda. Kui ilmneb suur variatiivsus diskursuses osalejate hulgas, tuleb valimisse võtta rohkem tekste (või kitsendada analüüsi
psühholoogilise struktuuri tuvastamine ja läbielamise mõiste. Keskse tähtsusega on Dilthey'l mõiste verstehen kui inimese kultuurilise ja sotsiaalse tegevuse vormide ,,osavõtlik mõistmine", ,,intuitiivne taipamine". Samas, see mõistmine põhineb alati ajaloo tundmisel. Siit joonistubki välja saksa filosoofia kantiaanlik ja neokantiaanlik idealistlik traditsioon, mis jätkub ka läbi 20. saj ja mõjutab mitmeid olulisi kultuuriteooriaid mitte ainult Saksamaal. Idealismi puhul on siis huvifookuses 10 eeskätt kultuur kui vaimukultuur, mentaalne sfäär, mis kujundab erinevaid kultuurilisi tegevusi keelt, kunsti, jne. Selle kõrval on saksa filosoofias aga oluline ka materialistlik traditsioon, mis näeb kultuuri eeskätt kui osa teatavast sotsiaalsest korrast, intellektuaalset tegevust kui sotsiaalse tegevuse poolt kujundatut. Üks olulisemaid materialstlikke filosoofe oli Karl Marx, kellest aga juttu järgmises loengus. Kulturwissenschaft
annaabi.ee 
