mineraalide ja huumuse rohkusest mullas. Sõmeralised mullad on paremini õhustatud. Mullavesi pärineb enamasti sademetest ja põhjaveest. Mullaõhk täidab mineraalse ja orgaanilise aine vahele jäävaid poore. Mullaelustik segab ja lagundab mulla orgaanilist osa ja osaleb huumuse tekkimisel. 3.Mulla horisont A-horisont tekib orgaanilise aine ladestumisel pinnase ülemisse kihti, kus see laguneb ja muundub. Tumedavärvuselises horisondis on kogu mullaprofiili ulatuses huumussisaldus kõige suurem ja bioloogiline aktiivsus kõige kõrgeim. 4.Gleistumine toimub veega küllastunud hapnikuvaeses keskkonnas. Mullamikroobid võtavad orgaanilise aine oksüdeerumiseks vajaliku hapniku rauaühenditest. Moodustuvate rauaühendite reageerimisel mulla mineraalosaga tekivad sinakad ja rohekad gleimineraalid. Näiteks moodustavad Lääne-Eesti muldadest valdava enamiku gleistunud ja gleimullad, sest nad kujunevad enamasti tasandikulistel aladel, kus
Muld-selleks nim maakoore pindmist kobedat kihti, mida teimed, loomad ja mikro organismid aktiivselt kasutavad. Muld tekib elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastatikussel toimel ning organismid ja nende jäänuste laguproduktid muudavad seda pidevalt. Tähtis on murenemine, rebenemine, porsumine. Huumushorisont-tekib orgaanilise aine ladestumisel pinnase eelimisse kihti, kus see laguneb ja muundub. Tumedavärvilises horisondis on kogu mullaprofiili ulatuses huumussisaldus kõigesuurem ja bioakt kõige kõrgem. Väljauhte horisont-laskuvad, need viivad siit saviosakesi ja mullavees sisalduvad ained allpool asuvatesse horisontitesse, värvuselt valkjas. Sisseuhte horisont-horisondis kuhjuvad saviosakesed, huumus ja mitmed keemilised ühendid, tumeda värvusega ja tihenenud. Lähtekivim- koosneb setetest, aluskivim-tard,sete ja moondekivimist. Turbahorisont-tekib enamasti soodes lagunemata ja erinevais lagunemisastmes,taimejäänuste ladestumisel
mullas*kuivad mullad on heleda põhitooniga ja seetõttu on horisontide eristamine raske,märgadel soolamuldadel kergem.EKVATORIAALSED JA NIISKE TROOPIKA MULLAD-*mullateke on neil aladel kestnud kõige kauem, üle 2.milj aasta, kusjuures kliima pole muut oluliselt, muld ulatub kuni 6 m kohati 10mj süg., so sügavamale kui ükski teine muld,pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab mineraalisatsiooni ja keemilist murenemist.*muldade huumussisaldus peaaegu sama madal kui okasmetsavööndis*intensiivse keemilise murenemise tingimustes tekib kaoliniitsavi,mis suudab mullas kinni hoida väga väheseid toiteelemente ja samas kergendab mulla läbiuhtumist ja suurendab sellega toitainete kadu*troopika muldi nim nende värvuse järgi puna-või kollamuldadeks. MULDADE EROSIOON-kõige enam kahjustuvad mullad erosiooni tõttu-paigutuvad mullaosakesed maapinna
. Gleistunud paepealsed mullad moodustavad kogu maast alla 0,5%, põllumaadel tavaliselt ei leidu.Gleistunud rähtmuldi on ca 1,6% mast ja 2,1% põllumaast [2] 3.3 Koreserikka rähkmullaga Järgmine suur osa põllust on kaetud koreserikka rähkmullaga, mille siffer on Kr. Selle mulla iseloomulikuks tunnuseks on see, et keemine toimub enne 30 sentimeetrit. Tegemist on karbonaatsel koreselistel setetel kujunenud koreserikka mullaga. Põllumaaks haritud koreserikkal rähkmullal on huumussisaldus väiksem kui samatüüpi mullal, kus kasvaks mets.. Metsakasvukohatüübiks on antud juhul leesikaloo tüüp. Looduslikust rohumaatüübist esineks 7 seal kuivad loorohumaad.Sellelt alalt peaks tegema kivide ära korjamist, et põldu oleks lihtsam harida. [6] 8 KOKKUVÕTE Põld paikneb Saare maakonnas, Saaremaa valas,Kõljala külas, on suhteliselt suur osa
Kurnatud maid tuleb lasta puhata, tuleb vältida ülekarjatamist V. Muldade sooldumise intensiivistumine Maid niisutades kantakse niisutusveeega mulla ülakihtidesse lahustunud soolasid Esineb kõrbetes ja poolkõrbetes Kaitse: mitte niisutada? Mulda hävitavad: linnud, ehitised, tehiskattega alat, kaevandused, tööstuskompleksid,roomiksõidukid nt tundraaladel VI. Bioloogiline degratsioon Mulla huumussisaldus väheneb Esineb nt: i) Alepõllunduse tingimustes väga intensiivse mulla kasutamisel ii) Ühesuguste põllukultuuride pideval kasutamisel Kaitse: erinevate taimeliikide külvamine vaheldumisi Hüdrosfäär Hüdrosfääriks nimetatakse Maad ümbritsevat ebaühtlaselt jaotunud veekihti, mis asub atomsfääri ja Maa tahke koore vahel ning osaliselt nende sees. Jõgede äravool
parandamise eesmärgil ja millede mõju avaldub taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. Väetiste kasutamise planeerimisel on eelkõige vaja arvestada mulla toiteelementidesisaldust kasutava kultuuri vajadusi ja loodetavat saagi suurust. Meie mineraalmuldades on toiteelementidest kõige suurem puudus tavaliselt N,P,K; harvem ka Mg,S,Cu,Mo. Lämmastiku väetistarbe planeerimisel lähtutakse eelkõige mulla huumusesisaldusest. Mida suurem on mulla huumussisaldus, seda suurem on ka üldlämmastiku sisasldus Väetistarbe arvestamisel P,K,Mg jt. toiteelementide osas on vaja teada, millise laboratoorse meetodiga on omastavate toiteelementide sisaldus määratud. Erinevad lahustid tõrjuvad mullast välja erineva koguse määratavat toiteelementi. Vastavalt laboris kasutatud meetodile tuleb väetustarbe määramisel kasutada sobivaid piirväärtusi 18 19 50. Mulla viljakus ja selle liigid.
2) Kunstlik mullaviljakus kujuneb loodusliku viljakus baasil inimese elutegevuse tulemusena * Mulla mehhaaniline koostis ehk mulla lõimis. * Mulla tahke faasi tihedus De Mineraalmuldadel 2.54 2.63 g cm-3 (Mg m-3 megagramm) Madalsoo turvasmuldadel 1.7 1.9 g cm-3 * Mulla struktuursus tähistab kuidas mulla mass on üles ehitatud, kas üksikutest mehhaanilistest elementidest või on välja kujunenud struktuuragregaadid Struktuuritu muld: - üksikteraline liivmullad, kui huumussisaldus on väike jne, õhustatus halb, probleemid veega - massiivne väikestest osakestest koosnev; savimulla, mis on kujunenud ebaõigel harimisel, halb õhustatus Meie ülesandeks on põllul luua struktuurne muld! < 0.25 mm mikroagrgaadid, sisaldus ei tohiks olla üle 25% > 0.25 mm makroagregaadid Agronoomiliselt soovitud on ~2 5 mm struktuuragregaadid Struktuuragregaatide tekkeks on vaja:
annaabi.ee 
