huumuslikud ja sekundaarsed leedemullad Profiili ehitus ja muldade liigitus Jaotatakse kolmeks L, (L(k)), Ls O1-O2-O3-Ea-Bs-B-C O-A-Ea-B-C O-Ea"-A-Ea'-B-C Eristatakse veel gleistunud, gleistunud huumuslikke ja gleistunud sekundaarseid leedemuldi Tekke tingimused, iseärasused Lähtematerjaliks olevad liivad võivad olla mitmesuguse päritolu ja keemilis-mineraalse koostisega Iseloomulik kamardumisprotsessi puudumine Teine oluline külg leetumine Orgaaniline aine ja huumusseisund Huumuskate on eksogeenne Huumusprofiili valem O1-O2-O3-(A)-Ea-... Tüüpiline huumuskate on moori tüüpi' Ülesharimisel moodustub vähehuumuslik happeline või keskmisehuumuslik huumuskate
kallid. Aga see-eest otsekülv parandab mulla pealmises kihis C sisaldust ja parandab seeläbi viljakust. Miinusteks on umbrohud, haigused, sest neid ei hävitata. Selleks peab kasutama rohkem pestitsiide, mis toovad kaasa selle akumuleerumise mulda. 117. Mullaharimise minimeerimise eelised, puudused, lahtised küsimused (tööaeg, kulutused, saak, umbrohtumus,vihmaussid, taimehaigused ja kahjurid, N-majandus, huumusseisund, sordi ja kultuuri valik, mulla tihenemine jastruktuur, mulla filtratsioon, toitainete diferentseerumine künnikihis, toitainete juurdeviimine, toitainete leostumine,pestitsiidide koormus). Eelised Puudused Lahtised küs? Aja kokkuhoid Rohkem herbitsiide peab Kahjurid, haigused kasutama Kütusekulude kokkuhoid Umbrohtude oht Huumuseseisund
· Orgaanilise aine juurdeviimine mulda sõnnik (40 t/ha=0,1% suurem Hu%), haljasväetised. · Liblikõieliste kultuuride kasvatamine juurtel asuvad mügarbakterid seovad õhulämmastikku. Ristiku või lutserni kaheaastase kasvatamise järel tõuseb mulla Hu% 0,2...0,4%. · Huumusetekke optimaalsete tingimuste tagamine näiteks muldade lupjamisel seotakse huumushappeid. Kuivendamine maa kuivendamise tõttu muutub märjemate muldade künnihorisondi huumusseisund sarnaseks temast kuivemate muldade omaga, kusjuures mullaliigi tunnused alusmullas säilivad 7 18. Eesti muldade huumusesisaldus. Looduslikud mullad (rohumaade ja metsa) on huumuse rikkamad, kui samad mullad haritaval maal. Eesti haritava maa huumuse sisalduse analüüs 1965-1986a. selgitas, et ½ mullad sisaldasid kuni 3% huumust. Kõige huumusrikkamad mullad on loopealsetel levivad mullad: paepealsed ja rähkmullad
6) parem infiltratsioon 7) parem erosioonikaitse Künni asendamise puudused: 1) suurem herbitsiidide kasutamine 2) vegetatiivselt levivate umbrohtude oht 3) teatud kultuuride valik igale kultuurile ei saa seda teha 27 4) halvem mullastruktuur kui on huumusvaene muld 5) halvem soojenemine muld soojeneb aeglasemalt, muld küpseb bioloogiliselt hiljem Lahtised küsimused: 1) huumusseisund 2) toitainete juurdeviimine kui künniga keerame toitained kogu künnikihti, kui kobestamisel lähevad toitained vaid 5 6 cm kihti; toitainete kättesaamine taimedel halveneb 3) N-dünaamika muutumine kuna orgaanika koguneb vaid ühte kitsasse kihti, tekib probleem et orgaanika jaoks ei jätku lämmastikku 4) Herbitsiidide mõju suureneb roundup´i koormus 5) Sordinõuded 6) Kahjurid jäävad pindmisesse kihti
Hernekõlvikud ja liblikõieliste haljasväetiste (kasvuaasta valge mesikas ja punane ristik) kõlvikud tuleks künda võimalikult sügavalt. Rühvelkultuuride kõlvikutel piisab 15-18 cm sügavusest künnist. KÜNNI ASENDAMISE EELISED JA PUUDUSED EELISED PUUDUSED LAHTISED KÜSIMUSED KULUDE KOKKUHOID SUUREM HERBITSIIDIDE HUUMUSSEISUND KASUTAMINE TÖÖAJA KOKKUHOID JUURUMBROHTUDE OHT TOITAINETE JUURDEVIIMINE PAREM KANDEVÕIME SUUREM RIISIKO N-DÜNAAMIKA VÄIKSEM SÕLTUVUS ILMAST OMANE KULTUURIDE VALIK HERBITSIIDIDE MÕJU EI OLE ADRA TALLA HALVEM MULLA- STRUKTUUR SORDINÕUDED TIHENEMIST
annaabi.ee 
