säilitama vajalikku niiskust kuiva perioodil. Peale kõrreliste kasvavad preerias veel ka poolpõõsad. (Taimed, mille maapealne osa on rohtne, maa-alune aga puitunud). Preeria Mullastik Preeria mullad on väga viljakad. Rikkalik rohttaimestik annab igal aastal rohkesti taimejäänuseid, mis ladestuvad mullapinnale või mulda. Niisketel perioodidel lagundavad neid mikroorganismid. Kuivuse ja lubjarikkuse tõttu tekivad püsivad huumusained, mis muudavadki preeriate mullad huumusrikkaks. Siinsed mullad on mustjaspruunid, mistõttu neid nimetatakse mustmuldadeks. Kõrge viljakusega mullad sobivad kultuurtaimede kasvatamiseks ja seetõttu on enamik preeriatest põllustatud. Siin kasvatatakse nisu, maisi, päevalille jt. söödakultuure. Preeria Loomad Põhja-Ameerika looduskaitsealadel ehk reservaatides on säilinud preeria põlisasukad ameerika piisonid, koiotid ehk preeriahundid, rohtlahaukurid, punahirved. Tavalised on veel ka pisemad
4) Suurimaid järvi pole. 5) Parana jõel sõidavad laevad ja transpordivad selle abil kaupu maailmasse. 5. Mullastik 1)Mustmulda esineb seal peamiselt, vahepeal ka pruunmulda. 2)Rikkalik tohttaimestik annab igal aastal rohkesti taimejäänuseid, mis ladestuvad mullapinnale või mulda. Lühikestl niisketel perioodidel lagundavad neid mikroorganismid, ent kestvad põuad aeglustavad seda protsessi. Kuivuse ja lubjarikkuse tõttu tekivad püsivad huumusained, mis muudavad rohtlamullad huumusrikkaks. Rohke orgaanilise aine ja kaltsiumiühendi tõttu nimetatakse neid mustmuldadeks. 3) Väga toitainerikkad , sellepärast ka väga viljakad. 6. Taimestik. 1) Rohttaimed , igihaldjad põõsad, korvõielised. 2) Esimene taim: pamparohi Pamparohi on võimas kõrreline lehepuhmas. Kasvab tasandikel ja madalikel. Pamparohu kohal hõljub kümneid jaanalinnusulepehmeid õisikuid. Ta võib anda elu jooksul üle miljoni järglase( seemne )
Väikesel maa-alal kasvab koos palju taimeliike, kuna taimed kasvavad ja õitsevad eri aegadel ning kasutavad vett ja toitaineid mulla erinevast sügavusest Mullastik Parasvöötme rohtlad levivad savikatel ja lubjarikastel setete l- lössil. Rikkalik rohttaimestik annab igal aastal rohkesti taimejäänuseid, mis ladestuvad mullapinnale või mulda. Niisketel perioodidel lagundavad neid mikroorganismid. Kuivuse ja lubjarikkuse tõttu tekivad püsivad huumusained, mis muudavadki rohtlamullad huumusrikkaks. Siinsed mullad on mustjaspruunid, mistõttu neid nimetatakse mustmuldadeks. Kõrge viljakusega mullad sobivad kultuurtaimede kasvatamiseks ja seetõttu on enamik parasvöötme rohtlatestpõllustatud. Seal kasvatatakse nisu, maisi, päevalille jt. söödakultuure. Loomastik Parasvöötme rohtlate loomastik on üsna liigivaene. Suurem osa neist on pisiimetajad ja närilised, kes elavad urgudes ja toituvad stepitaimedest. Stepitasandike põllustamise
õitsevad eri aegadel ning kasutavad vett ja toitaineid mulla erinevast sügavusest ROHTLA MULLASTIK Parasvöötme rohtlad levivad savikatel ja lubjarikastel setetel lössil. Rikkalik rohttaimestik annab igal aastal rohkesti taimejäänuseid, mis ladestuvad mullapinnale või mulda. Niisketel perioodidel lagundavad neid mikroorganismid. Kuivuse ja lubjarikkuse tõttu tekivad püsivad huumusained, mis muudavadki rohtlamullad huumusrikkaks. Siinsed mullad on mustjaspruunid, mistõttu neid nimetatakse mustmuldadeks. Kõrge viljakusega mullad sobivad kultuurtaimede kasvatamiseks ja seetõttu on enamik parasvöötme rohtlatest põllustatud. Seal kasvatatakse nisu, maisi, päevalille jt söödakultuure. ROHTLA LOOMASTIK Parasvöötme rohtlate loomastik on üsna liigivaene. Suurem osa neist on pisiimetajad ja närilised, kes elavad urgudes ja toituvad stepitaimedest. Stepitasandike põllustamise tagajärjel
annaabi.ee 
