Ülekaalus on leetunud mullad Lõuna-Eestis. Leetmullad. Rohttaimedeta okasmetsa happelised mullad. Huumushorisont puudub või selle paksus on alla 5 cm. Metsakõdukihile Leetunud muld järgnevad E- ja B-horisont. Eesti asuvad leetmullad liivadel, taigavööndis võivad nad olla ka liivsavil. Tekke ja ehituse järgi jagatakse leetmullad primaarseks (põline huumushorisondita metsamuld), huumuslikuks (profiilis järgneb metsakõdule õhuke A-horisont) ja sekundaarseks (primaarse leetmulla ülesharimise või raiestike rohukamaraga kattumise järel uuesti metsakasvanud ala muld, mille profiilis on endise ja uue E-horisondi vahel A-horisont). Leetmuld Kõige rohkem esineb leetmuldi Lõuna-Eestis. Leetjad mullad Mitmesuguse karbonaatsusega moreenidel saviosakeste ümberpaigutumisel
Liivadel sageli Bh-horisont, mitte väga selge, Lkg-l selgem ja tihenenud, laseb vett läbi. MKT: - sinilille, jänesekapsa Ia-II boniteet. Gleistunud leetunud mullad - Lkg Profiil ajutiselt kõrgest põhjaveest liigniiske, sõltuvalt lõimisest. MKT:- naadi, mustika Ia-II boniteet (metsana parasniisked) Leedemullad L Poola keelest Pod Zola, WRB - Podzols - välja kujunenud karbonaadivaestel liivadel leetumise tulemusena - tüüpilised männimetsa mullad ilma huumushorisondita - põuakartlikud ja toitainetevaesed mullad - levik Lõuna-Eestis ja Peipsi ääres, ka mujal liivadel 186000 ha e. 6,3%, 14,2% Eesti metsadest a) Tüüpilised leedemullad L b) Huumuslikud leedemullad L(k) nendel järgneb O-le õhuke < 5 cm tüsedune A (leetumise + kamardumise) koosmõjul tekkinud c) Sekundaarsed leedemullad Ls need mullad on välja kujunenud endiste liivadel olnud Lk muldade mahajätmisel (jäämisel männimetsade alla); d) Gleistunud leedemullad Lg; L(k)g
Haritavate viljakus: IV VIII klass Metsamaadel moreenil harva soosaartel (kühmudel, künnistel) MKT sinilille, jänesekapsa Ia-II boniteet (metsa joks suhteliselt hea) II. Gleistunud leetunud mullad - Lkg Profiil sõltuvalt lõimisest liivadel A0-E-Bhf-Cg Leedemullad L Huumushorisont puudub. Eestis 6,3%, 14,2% metsadest (põlluharimiseks ei kõlba) FAO Podzols · väljakujunenud karbonaadivaesetel liivadel leetumise tulemusena · tüüpilised männimetsa mullad ilma huumushorisondita · põuakartlikud ja toitainevaesed mullad · levik Lõuna-Eestis ja Peipsi ääres, ka mujal liivandeil Omapärane profiil: O-E-B-C Jaotus: a) tüüpilised leedemullad L LI E <7cm nõrgad leetunud LII E 7-15cm keskmiselt leetunud LIII E >15cm tugevalt leetunud b) huumuslikud leedemullad L(k) · nendel järgneb O-le õhuke <5cm A (leetumine+kamardumine) · profiil O-A-E-B-c, edasine jaotus sama L-ga a. sekundaarsed leedemullad Ls
Metsamaadel moreenil harva soosaartel (kühmudel, künnistel) MKT - sinilille, jänesekapsa Ia-II boniteet (metsa joks suhteliselt hea) II. Gleistunud leetunud mullad - Lkg Profiil sõltuvalt lõimisest - liivadel A0-E-Bhf-Cg Leedemullad L Huumushorisont puudub. Eestis 6,3%, 14,2% metsadest (põlluharimiseks ei kõlba) FAO - Podzols · väljakujunenud karbonaadivaesetel liivadel leetumise tulemusena · tüüpilised männimetsa mullad ilma huumushorisondita · põuakartlikud ja toitainevaesed mullad · levik Lõuna-Eestis ja Peipsi ääres, ka mujal liivandeil Omapärane profiil: O-E-B-C Jaotus: a) tüüpilised leedemullad L LI - E <7cm nõrgad leetunud LII - E 7-15cm keskmiselt leetunud LIII - E >15cm tugevalt leetunud b) huumuslikud leedemullad L(k) · nendel järgneb O-le õhuke <5cm A (leetumine+kamardumine) · profiil O-A-E-B-c, edasine jaotus sama L-ga a
annaabi.ee 
