liigniiskeks. Võimsate ja raskete põllumajandusmasinate kasutamine tähendab järjest süvenevate põllumuldade tallamisprobleemi, mis vähendab oluliselt muldade saagikust ja suurendab väetiste, pestitsiitide ning vee-erosiooni kasvu koosmõjul üldist keskonnariski. Bioloogiline degradatsioon Bioloogiline degratsioon avaldub orgaanilise aine puudulikus taastootmises mullas, olukorras, kus mineralisatsioon ületab humifikatsiooni. Selle tulemusena huumusevarud vähenevad ning mulla viljakus langeb. Seda võib ette tulla ka metsas. Tänapäeval ohustab see eelkõige arengumaade põllumuldi, kus jätkuvalt kasutatakse sellist maaviljelusvõtet nagu alepõletamine. Probleeme on ka arenenud riikides, kus mullaharimine on intensiivne, kasutatakse palju pestitsiite ja esineb rohkelt mulla tallamist. Bioloogilise degradatsiooni näiteid on mullaväsimus, mis tekib siis, kui ühte ja sama põllukultuuri kasvatatakse samal mullal mitu aastat.
Muld on maapinna pealmine kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel koosmõjul. Muld, mis on ülevalt poolt avatud sademetele ja õhule ja altpoolt kivimitele, on avatud süsteem. Ökosüsteemis talitleb muld filtrina, mis seob ja puhastab õhust saabuvat tolmu ja sademeid. 1994 ÜRO Rio de Janeiros, kõrbestumistõrje konventsioon, mille eesmärk on kaitsta mulda ja vett kogu maailmas. Mulla tähtsus: Taimede kasvukeskkond- vähendab CO2 hulka õhus, põllumajanduslik, loomadele elupaigaks, varjupaigaks, põhjavee filter, loodusvarad, arheoloogiline Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri , vee, õhu ja elusorganismide toimel. 1. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine toimub kivimiosakeste mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Füüsikalise murenemise käigus peenestub kivim, kuid mineraloogiline ja ke...
Need satuvad mulda läbi metallurgiatööstuse, autokütustest, ohtlikest jäätmetest, reoveesetetest ja mineraalväetistest. Ehitusdegratsioon- Kui inimesed katavad viljaka maa teede ja ehitistega. Peamiselt ehitati suuremad linnad kunagistele peamistele põlluharimispiirkondadesse. Lisaks hävitab muldasid maailmamere tõus ja maapinna vajumine, mis muudab pinna liigniiskeks. Bioloogiline degratsioon- kui mineraalne aine ületab orgaanilist ainet. Selle tagajärjel huumusevarud vähenevad ja mulla viljakus langeb. See probleem on levinud arengumaades kus sama põllumaad kasutatakse mitmeid aastaid ja muld ''väsib''.
· satuvad mulda metallurgiatööstusest, autokütustes, ohtlikest jäätmetest ( Pb, Cd) reovetest ja mineraalväetistest ( Pb) Ehitusdegradatsioon ( ka füüsiline hävimine) · viljakate alade võtmine hoonestuse, teede, kaevanduste alla · vähenemine maailmamere tõusu ja vajumise tõttu ( Holland), üleujutused Bangladeshis Bioloogiline degradatsioon · avaldub orgaanilise aine puudulikus taastootmises, olukorras, kus mineralisatsioon ületab humifikatsiooni. Mulla huumusevarud vähenevad, mullaviljakus langeb. · alepõllundus arengumaades · pestitsiitide kasutamine ja mulla tallamine · mullaväsimus- ühe ja sama põllukultuuri pikaajaline kasvatamine samal maalapil- taimekahjurite ( kartulikiduuss, lehemädanikku põhjustav munaseen) levik, mis põhjustab ikaladumise Millised muldade hävimist põhjustavad tegurid on eriti iseloomulikud kaardil kujutatud kohtades. · Muldade sooldumine, MULD KUI RESSURSS, MULDADE KAITSE
annaabi.ee 
