maasikad maasikad maasikad 4 Põldhein Põldhein Põldhein Aedmaasikad Aedmaasikad Aedmaasikad Külvikorravälju on talus kokku neli ja iga välja suurus on 5 ha. Tabelis 1 on esitatud külvikordade süsteem aastani 2020. Peamiseks elatusallikaks on aedmaasikad, eelnevalt on väljal kasvatatud haljasväetisena põldheina, mis on sisse küntud. Seejärel viljeletakse samal kasvukohal kolm aastat järjest maasikaid ning huumusbilansi tasakaalus hoidmiseks pannakse sinna uuesti kasvama põldhein. Tähtsuselt teisel kohal on kaerakasvatus, mis vaheldub esimesel ja teisel väljal lutserniga, mille eesmärgiks on samuti muuta huumusbilanss optimaalseks. Lutserni kasvatatakse naabertalu hobustele söödaks. Tabel 2. Külvikordade agrokeemiline iseloomustus Välja pindala (ha) 5 Mulla liik LPg Lõimis sl, ls2 Lõimisevalem k°_1sl60-90/k°_1ls_2 Huumushorisondi 23-25 (24)
kasvatada samal kohal kaks või rohkem aastat, ilma et saak oluliselt langeks 2. Ennast halvasti taluvad kultuurid (oder nisu, kaer, kaalikas, kapsas), mis ühel kohal kasvatamisel annavad tunduvalt vähem saaki ja uuesti võib neid samale põllule külvata pärast 1 -3 aastast vaheaega 3. Ennast mittetaluvad kultuurid (lina, hernes, punane ristik, lutsern, mesikas, peet ja raps, rüps), mida võib samale kasvukohale külvata pärast 3 - 6 aastast vaheaega 49. Huumusbilansi arvutamine ja reguleerimise võimalused Huumusbilansi tasakaalustamine Külvikorra huumuse bilanss peab olema tasakaalus või positiivne Kui huumuse bilanss on negatiivne, tuleb puuduv osa mullaviljakuse languse vältimiseks katta orgaaniliste väetistega või muuta külvikorra kultuuride struktuuri Seepärast on vaja teada, kui palju on tarvis anda üht või teist orgaanilist väetist hektarile, et saada mullas 1 tonn huumust
· Mõned kultuurid on väga tundlikud sagedasele kasvatamisele samal põllul · Taimekaitse seisukohalt ei sobi üksteise järele teraviljad, ristõielised või liblikõielised kultuurid(nt ristik-nisu) · Paljud mullas talvituvad haigused on kasvuaegselt raskesti tõrjutavad, tõrje on kallis ning väga pikaajaline 48. Kultuuride väärtus eelviljana, mõju saagi moodustamisele ja iseendale järgnevuse taluvus Vaata konsp.,leht 49. Huumusbilansi arvutamine ja reguleerimise võimalused -Kui palju on tarvis anda orgaanilist väetist hektarile, et saada mullas1 tonn huumust -Vaata konspkt kuda arvutada 50. Väetamise tehnoloogiad, paiklik väetamine Toitainete omastamise optimaalne sügavus on 8...15 cm Orgaanilised väetised -sügiskünni alla,kevadel enne külvi Paiklik väaetamine Väetis graanul, viiakse mulda kombikülvikuga,seemnerea kõrvale, seemnest sügavamale 51
kahjureid. Igal konkreetsel juhul tuleb leida vahekultuurid, mis sobivad nii külvikorra kui ka mulla- ja ilmastikutingimustega. Vahekultuuridest on seda rohkem kasu, mida varem nad külvatakse. Nad on seega otstarbekad eelkõige varakult koristatavate kultuuride järel. Levinumad vahekultuurid on ristõielised (õlirõigas, valge sinep, raps), teravili (rukis, oder, kaer, tatar) ja heintaimed (ristik, raihein). 59. Huumusbilansi kalkulaator. ??? 60. Umbrohud, umbrohtude kahjulikkus ja kasulikkus. Umbrohud on aias, põllul, rohumaal kasvavad mittesoovitud taimed. MIINUSED - Umbrohtumisega kaasnevad saagi kaod - Saagi kvaliteet halveneb - Kultuurtaimed peavad võitlema nendega ruumi ja valguse pärast - Umbrohud on suure veetarbega ja kasutavad toitaineid - Umbrohud on taimehaiguste ja kahjurite levitajad PLUSSID + sügavajuurelised umbrohud toovad toitaineid altpoolt ülesse
annaabi.ee 
