kingakujuline õõnes huul, mille pikkus ulatub kuni 4cm, siseküljel on punakad täpid ja sooned. Ülejäänud õiekattelehed on lamedad, meenutavad teritunud paela. Paelad on lillakaspruunid, mille pikkus on kuni 6cm. Õite alusel on ka kandelehed, mis sarnanevad varrelehtedega. Õitseb mai lõpust juuli alguseni. Õitel on nõrk vanillilõhn, mis meelitab ligi väikeseid putukaid. Putuktolmleja.Õis on tolmendavate putukate jaoks lõks: kingakujulisest huulest pole muud väljapääsu kui tolmukatest ja emakasuudmetest mööda ronides. Paljunemine ja levik Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt risoomiharudega. Seemneid on tal küll palju, kuid taim paljuneb tavaliselt vegetatiivselt, sest seemned arenevad aeglaselt ja õitsemisikka jõudmiseks kulub vähemalt 15 aastat. Seemned on väga väikesed ja kerged ning levivad õhuvooludega.
laiali kandmiseks tuule abil. Sugukonna üldtunnused · Peale putk- ja päris-keelõite on korvõielistel sageli veel ebakeeljaid ja lehterjaid õisi, mis asetsevad õisikute serval ja teevad selle nagu suuremaks, eredamaks ja märgatavamaks. Nende õite ülesandeks on "reklaam" Nad meelitavad tolmeldajaid ligi. · Eba-keelõiel ei ole tolmukaid, vaid ainult algeline emakas. Tema kroon koosneb nagu kahest huulest, millest ülemine pole arenenud alumine aga veninud keeleks ja omab tipul kolme hammast, sest ta on tekkinud kolme kroonlehe kokkukasvamisest · Lehterjal õiel pole ei tolmukaid ega emakaid; tema putkjas kroon on tipul korrapäratu lehtrina laienenud ja tal on pikkuselt ebaühtlased hambad. · Paljud korvõielised sisaldavad piimmahla, varuaineks on neil inuliin. Harilik kassikäpp - Antennaria dioica · Perekond kassikäpp · 7-20 cm kõrged
* Diftongid koosneb kahest ühte silpi kuuluvast erineva kvaliteediga vokaalist. Neid ei saa teineteisest lahutada, kuna diftongi hääldamisel liigub keel pidevalt. Ingl k nt kõrgenduvad (ape) ja madalduvad (shower) diftongid. Eesti k 36 diftongi. Kui kaks kõrvuti asetsevat vokaali ei moodusta diftongi, on tegemist vokaalijärjendiga (hiaatus). Nt avaus, rodeo, duo. * Konsonandid artikulaatoriks on tavaliselt mingi keele osa, vahel ka alumine huul. Häälduskohad paiknevad ülemisest huulest piki kõva ja pehmet suulage nelust glotiseni. Hääldusviisi alusel liigitatakse konsonante vastavalt kitsuse iseloomule. Tähtsamad hääldusviisid on klusiilid e sulghäälikud [kptgbd], frikatiivid ehk hõõrdhäälikud [f, v, h, s, z], afrikatiivid (klusiilialgulised frikatiivid) [pf, ts], nasaalid e ninahäälikud [m, n], lateraalid e külghäälikud [l], tremulandid e värihäälikud [r] ja poolvokaalid [j, w].
Kõrgenevad diftongid on (nt ei, ou -> nt täis), madalduvad on nt uo, ue -> pea, oa. Kui kaks kõrvuti asetsevat vokaali ei moodusta diftongi, on tegemist vokaalijärjendiga (hiaatus). Seda nähtust esineb ka eesti keeles, nt avaus, rodeo, duo. Hiaatus on hästi jälgitav, kui sõnale liitub konsonandiga algav muutelõpp. Konsonantide artikulaator on tavaliselt mingi keele osa, vahel ka alumine huul. Häälduskohad paiknevad ülemisest huulest piki kõva ja pehmet suulage neelust glotiseni. Häälikute nimetuses väljendatakse häälduskohta liigadjektiiviga (nt apikaaldentaalne, dorsaalvelaarne). Arikulaator ja häälduskoht on enamasti omavahel koreelatsioonis: kui häälduskoht on tagapoolne (nt velaarne), siis on ka artikulaator tagapoolne (postdorsaalne); kui häälduskoht on eespoolne (nt postdentaalne), on ka artikulaator eespoolne. Anatoomilistel põhjustel ei ole keeltes apikaalvelaarseid häälikuid
uurimisasutuse peale, kui uurimisasutus ei ole temaga käitunud õiguspäraselt. Teda ennast puudutavas osas saab menetlus käsitleda. Avaliku korra rikkumine on võimalik oma elamises, kui mõju on väljas poole eluruume. § 262 on väärtegu. § 263 on kuritegu. Tulirelva käitlemine pole kannatajat. Väärteomenetluse seadustik - § 35 läbiotsimine. 3. Omakorrakaitse 1) Tuntud lastekirjaniku L-i 10-aastane tütar T tuli mänguväljakult nuttes koju. Ta ülahuul oli katki, huulest ja ninast jooksis verd, jakk oli katki ja püksid porised. Tüdruk rääkis isale, et mänguväljakul kiusasid ja mõnitasid teda kolm vanemat tüdrukut. Nad kiskusid ta jaki katki ja lohistasid teda läbi porilombi. Kui ta oli lubanud kodus kõik ära rääkida, võttis kõige suurem tüdruk tal juustest kinni ja lõi teda mitu korda näoga vastu liumäe redelit, ähvardades, et kui ta kellelegi midagi kasvõi iitsatab, pannakse tal järgmisel korral jakk ja juuksed põlema.
võistles (ja kes võis oma näo jumal teab kui inetuks moonutada), tunnistas enese võidetuks. Meie ütleme sedasama. Me ei katsugi lugejale pilti anda sellest neljakandilisest ninast, sellest hobuseraua moodi suust, sellest pisikesest vasakust silmast, mis ruske kulmupõõsa varju kadus, kuna kogu ta paremat silma varjas määratu suur käsn; neist korratuist, mitmest kohast katkistest hammastest, mis meenutasid kindlus-müüri sakke; sellest rakkus huulest, mida üks ta hammastest kinni haaras nagu elevandi kihv; sellest vaoga lõuast ja enne kõike üle selle kõige laotunud ilmest, mis oli tigeduse, imestuse ja kurbuse segu. Eks katsugu seda tervikuna kujutleda, kes saab! Vaimustus oli üksmeelne. Tungiti kabeli poole. Sealt toodi üldise võidutsemise saatel õnnelik narride paavst välja. Aga just siis tõusis imetlus ja üllatus kõrgeimale tipule. Grimass oligi ta tõeline nägu. 47 Pigemini kogu ta isik oli mingi grimass
annaabi.ee 
