Koolmeistrile see ei meeldinud, sest Hendrik Ilves armastas alkoholi pruukida ning Pommer arvas, et kool peaks olema just see koht, kus lapsed joomisest eemal saaksid olla. Uus üürnik pole talle sugugi meeltmööda. Selle vana hulguse ja joodiku läbi tungib viinakatk ka koolimajja. /../ Lapsed, need noored vastuvõtlikud taimed, kas ei kuule nad juba kodus küllalt purjus isa või vendade räuskamist, et isegi siin, karskel haridusepõllulapikesel, peab nende kõrvus ikka ja jälle huugama seesama mõttetu joru?(lk. 168). Jaanipäeval põles koolimaja maha, arvati, et Hendrik Ilves, kes ise majja sisse põles, oli selle kogemata põlema pannud. Pommer on küll kurvameelne, kuid ta ei andnud alla ja leidis, et kooli ei tohiks seisma jätta. Ta läks vallamajja, et arutada, mis koolist edasi saab. Lõpuks otsustati ehitada uus koolimaja ning Pommer peab ka ise käed ehitusele külge lööma. Sügiseks ei saanud koolimaja
Iseasi on astmevaheldusest tingitud muutused rg : rk ärgas : ärksa, ergas : erksa, tõrges : tõrksa, lb : lp hõlbus : hõlpsa. võõrsõnades: asbest, abt, absoluutne, anekdoot, sünekdohh, vodka, röntgen, -gangster. h kirjutamine sõna algul on traditsioonipärane, kuigi häälduses ei ole see nõutav. Nt habras, hagijas, haigutama, hajameelne, halastama, haljas, hangeldama, hani, hanguma, harras, harrastama, herilane, hernes, hirnuma, hubane, hulkuma, hunnik, hurtsik, huugama, hõre, hõõguma, hõõruma, hämar, härdalt, hütt. On sõnapaare, kus h eristab kirjas samasuguse hääldusega sõnu (homo foone): haar aar hei ei haare aare heit eit hagu agu helama elama hai ai higi igi- hais ais hiilid iilid hala ala hind ind hale ale hirv irv halg alg- hoiatus oiatus hall (halla) all hoid oid hallikas allikas hoie oie haru aru hoos (hoog) oos
1 et ei lase kuidagi viisi talle liiga teha ega aja teda ära aga siiski noorel emal olid juba asjad pakitud ja valmis ära minema. Nii nad läksidki. Sulaste maja kus nad endale korteri said elas mitu perekonda ühe katuse all ja polnud puudust Aini vanustest lastest. Kuid Ain ei passinud kunagi nende sekka, nad olid vallatud, kiusasid ja karjusid, et üksikus talus kasvanud lapsel kõrvad huugama jäid ja ta kartlikult oma väiksesse tuppa puges. Seal oli ainus ajaviide katekismus ja lauluraamat. Ennosaarele vend Peedi juurde, kus ta mõtted ja palav lapse igatsus viibis ei tohtinud ta minna, selle oli ema tal rangelt ära keelanud. Natukese aja pärast kui Ain oli lugenud läks ta õueukse ette kus ta nägi väikest tüdrukut, kes sõidutas iseenese suurust nukku, kuid vankril tuli ratas alt ära. Ain ruttas talle
4. võõrsõnades: asbest, abt, absoluutne, anekdoot, sünekdohh, vodka, röntgen, - gangster. h h kirjutamine sõna algul on traditsioonipärane, kuigi häälduses ei ole see nõutav. Nt habras, hagijas, haigutama, hajameelne, halastama, haljas, hangeldama, hani, hanguma, harras, harrastama, herilane, hernes, hirnuma, hubane, hulkuma, hunnik, hurtsik, huugama, hõre, hõõguma, hõõruma, hämar, härdalt, hütt. On sõnapaare, kus h eristab kirjas samasuguse hääldusega sõnu (homofoone): haar aar hei ei haare aare heit eit hagu agu helama elama hai ai higi igi- hais ais hiilid iilid hala ala hind ind hale ale hirv irv halg alg- hoiatus oiatus hall (halla) all hoid oid