Kariklasteks olid Praha rikkad linnakodanikud ja usupuhastustust pooldavad aadlikud. Nad nõudsid kirikuvande sekulariseerimist, vaimulike ilmalikesse asjadesse sekkumise lõpetamist, talupoegade koormamisest vabastamist jms. Taboriitideks olid aga linnarahava vaesemad kihid ja talupojad, kes rõhutasid majanduslikku ja sotsaiaalset külge. Nende arvates tuli kõrvaldada kirikutest luksus ja toredus, kaotada paast ja kirikupühad, jättes alles ainult pühapäeva. Katoliku kirik kuulutas hussiitidele ka sõja, kuid olles võimetu neid sõjaliselt võitma alustati läbirääkimisi ja jõuti Praha kompaktaatide nime kandva kokkuleppeni. Selle kohaselt ühinesid kariklased katoliku kirikuga, olles saanud oma programmi nõuete suhtes teatavaid jäeleandmisi. Ühtlasi sõlmiti ka rahu viieks aastaks. Taboriidid seda kokkulepeete ei tunnustanud, kuid neil polnud ka suurt valikut, sest kariklased ja katoliku kirik ühendasid jõud.
1519-1521 sõda SO-ga. 1525 SO alistus Poolale ja liideti Poola riigiga. HUSSIITIDE SÕJAD: Feodalismi ja karoliku kirik vastane revolutsiooniline liikumine Euroopas 15. Sajandi I poolel, haripunkt oli Tšehhis 1419-37. J. Husi hukkamine (1415) tekitas Tšehhis suure rahulolematuse ning elavdas sakslaste ülemvõimu ja katoliku kiriku vastast liikumist. 1419 algas Prahas J. Želivski (tapetud 1422) juhtimisel ülestõus ning võim linnas läks hussiitidele. Samal ajal kindlustusid hussiidid ka Tšehhi lõuna- ja kirdeosas. Katoliku kiriku vara sekulariseeriti. Hussiitide peamiseks sõjajõuks said taboriitide väed, mida juhtis J. Žižka. Katoliku kõrgvaimulikkond ja feodaalid korraldasid keiser Sigismundi juhtimisel mitu hussiitidevastast ristisõda, kuid said iga kord lüüa. Taboriidid tegid retki naabermaadele ja levitasid oma õpetust. Hussiitide edust hoolimata
Praha artiklit". Äärmuslikud taboriidid nõudsid inimeste täielikku varanduslikku ja õiguslikku võrdsust. Hussiitide sõjad Feodalismi ja katoliku kiriku vastane revolutsiooniline liikumine Euroopas 15. sajandi I poolel, haripunkt oli Tsehhis 1419-37. J. Husi hukkamine (1415) tekitas Tsehhis suure rahulolematuse ning elavdas sakslaste ülemvõimu ja katoliku kiriku vastast liikumist. 1419 algas Prahas J. Zelivski (tapetud 1422) juhtimisel ülestõus ning võim linnas läks hussiitidele. Samal ajal kindlustusid hussiidid ka Tsehhi lõuna- ja kirdeosas. Katoliku kiriku vara sekulariseeriti. Hussiitide peamiseks sõjajõuks said taboriitide väed, mida juhtis J. Zizka. Katoliku kõrgvaimulikkond ja feodaalid korraldasid keiser Sigismundi juhtimisel mitu hussiitidevastast ristisõda, kuid said iga kord lüüa. Taboriidid tegid retki naabermaadele ja levitasid oma õpetust. Hussiitide edust hoolimata
Äärmuslikud taboriidid nõudsid inimeste täielikku varanduslikku ja õiguslikku võrdsust. Hussiitide sõjad Feodalismi ja katoliku kiriku vastane revolutsiooniline liikumine Euroopas 15. sajandi I poolel, haripunkt oli Tsehhis 1419-37. J. Husi hukkamine (1415) tekitas Tsehhis suure rahulolematuse ning elavdas sakslaste ülemvõimu ja katoliku kiriku vastast liikumist. 1419 algas Prahas J. Zelivski (tapetud 1422) juhtimisel ülestõus ning võim linnas läks hussiitidele. Samal ajal kindlustusid hussiidid ka Tsehhi lõuna- ja kirdeosas. Katoliku kiriku vara sekulariseeriti. Hussiitide peamiseks sõjajõuks said taboriitide väed, mida juhtis J. Zizka. Katoliku kõrgvaimulikkond ja feodaalid korraldasid keiser Sigismundi juhtimisel mitu hussiitidevastast ristisõda, kuid said iga kord lüüa. Taboriidid tegid retki naabermaadele ja levitasid oma õpetust. Hussiitide edust hoolimata põhjustasid pikka aega kestnud sõja tagajärjel tekkinud
annaabi.ee 
