Musta tossu välja ajavatele liiklusvahendite ei pööra tähelepanu keegi. Kui siia lisada tööstussaaste ja saastatud veekogud, siis saab päris hea pildi Hiina tavapärasest linnakeskkonnast. Antud kirjeldus ei kehti muidugi kõikide Hiina linnade kohta, aga see on suhteliselt tavapärane. Külad on suhteliselt maalilised tänu ümbritsevale maastikule, aga ka uuemad külamajad on tihtilugu betoonkarbid. Sageli võib vanemaid külamaju liigitada hurtsikute kilda. Kõige põnevamad on maapiirkondades turupäevad, siis võib saada väga värvikireva ülevaate hiinlaste elust olust. Iseloom Hiinlaseid on kohutavalt palju ja nad elavad kohutavalt suurel maa-alal (see on peaaegu sama suur kui Ida- ja Lääne-Euroopa kokku). Nad on niisama erisugused nagu eurooplasedki: leidub pikki, suure kondiga põhja-hiinlasi; on neid, kes on segunenud turgid päritolu rahvastega, lambaid
mõõdud. Küntud maa mõõtudeks olid journal ja morgen- need tähistasid põldu, mis jõuti üles künda ühe päevaga. Iga keskaegne pinnamõõt on konkreetne, seotud kindla maatüki ja selle harijaga. Talupojale jagatava maatüki suuruse määrab tema töö, tema füüsiline kokkupuude maaga. Talupoegadel oli eriti oma külakirikuga väga sügav side. Kirik oli palvekoda ja kogu külaelu süda. Seda väljendab hoone väline esilekerkimine talupoegade hurtsikute taustal. Kirikus, kirikuesiesl või surnuaias kogunesid inimesed koosolekut pidama; kirikus luges preester ette mitmesuguseid kogukonna ühishuve puudutavaid teadeandeid; kirikus leidsid inimesed ja nende varandus häda korral varju; kirikus tähistati arvukalt pühasid. Kirikukellad olid peale palvusele kutsumise ka ajaarvsetamiseks vajalik. Nende abil jagati päev tundideks. Lisaks sellele hoiti nende abil ära torme, aeti hunte elukohast eemale, anti
haljastusest. Musta tossu välja ajavatele liiklusvahendite ei pööra tähelepanu keegi. Kui siia lisada tööstussaaste ja saastatud veekogud, siis saab päris hea pildi Hiina tavapärasest linnakeskkonnast. Antud kirjeldus ei kehti muidugi kõikide Hiina linnade kohta, aga see on suhteliselt tavapärane. Külad on suhteliselt maalilised tänu ümbritsevale maastikule, aga ka uuemad külamajad on tihtilugu betoonkarbid. Sageli võib vanemaid külamaju liigitada hurtsikute kilda. Kõige põnevamad on maapiirkondades turupäevad, siis võib saada väga värvikireva ülevaate hiinlaste elust olust. Shanghai Peking Linn Elanikearv linnas Shanghai 5,550,000 (2007) Beijing 13,133,000 (2007) 19 Guangzhou 11,045,800 (2007) Tianjin 5,190,000
Cottage garden tähendab omakorda nii taluaeda kui selle eeskujul rajatud aeda suvila ümber. Iseloomulikku: õlgkatusega ja pudeneva krohviga onnid, viljapuud, sirelid, kuslapuud, lille- ja köögiviljapeenrad, kus kasvasid segamini kapsad ja pojengid, roosid ja liiliad, rukki- ja saialilled. Kõik nn. tavalised ehk vanaaegsed lilled, mis uute aretatud lillesortide ja hübriidide kõrval unustusse olid vajunud. Seda kõike peeti väga romantiliseks ja arvati, et niikaua kui vaeste hurtsikute ees veel lilli leidus, polnud asi nii hull. Tegelikkuses polnud viletsus ja vaesus maal kunagi nii levinud kui peale Napoleoni sõdasid. B. Wild garden - metsik aed Pikka aega oli inimeste silmi kurnatud nägusalt värvikate, kui monotoonsete ja väga kallite kasvuhoonetoodetega; tähendusetud parterid olid liiga jäigad, et sobida uue arhitektuurilise aia valgusrikkasse rütmilisse ilusse ning olid ka maastikupargi loodusliku stiili jaoks vaenulikud.