Indrekul olid näpud põhjas, tal ei olnud sentigi raha, ta elas Hanelinnas, suure punase silla all, kus elas hulganisti teisigi kodanikke, kes enda eluga karile sõitnud olid. Kõik inimesed, kes suure punase silla all elasid, nimetasid seda hurtsikuks, võis õelda, et nad olid isegi grupp, neid oli tosin, seega mitte väga palju. Küllalti palju, et moodustada ühtne ja kokkuhoidev perekond. Nad kõik valvasid üksteise seljatagust, sest üpris tihti külastasid hurtsikut linnast pärit noored huligaanid, kes üritasid sinna laamendama minna, aga tänu sellele, et Indrek ja ta grupiliikmed suutsid tublit koostööd teha, seadsid nad noored huligaanid lõksu ning andsid nad edasi politseile, kes võttis ühendust noorte vanematega. Peale seda sündmust valitses hurtsikus rahu, keegi ei tulnud sinna enam midagi halba korda saatma. Kuid siiski, Indreku ja ta niinimetatud pereliikmete majanduslik seisukord oli vägagi kehv, lausa kohutav
tahtnud keegi osta seega jagas ta neid tasuta. Talus oli õhkkond sünge ja Ekke ei näinud mõtet kauemaks jääda. Oma teel sattus ta üksiku tütarlapse Pille-Riinu juurde, kes elas üksi lagunevas hurtsikus ja väitis, et inimesel pole luksust vaja, kuigi tal endal polnud isegi millestki tuld teha. Ekke vihastas tütarlapse peale, suutes talle lõpuks selgeks teha, et nii nagu Riin elab ei saa elada, vähemalt hurtsikut peaks ta korras hoidma. Ekke sattus ka Peipsi äärde kalurikülla poodi pidama, aga lõpuks lõhuti pood maatasa ja tal endal oli jälle aeg edasi minna. Ekkesse armub noor tütarlaps Elda, kelle isa ta pettusega noorele ja tugevale mehele Aleksandrile mehele paneb. Ekkele meeldib küll Elda, aga ta igatseb Eneken Üüvet ja teab, et keegi ei saa Enekeni asendada. Ta veenab Eldat, et Aleksander on hea mees ja laseb Aleksandril end jälle teele saata
Valgustus eriti ei vaheldunud ja oli enamus ajast ühtlane. Ma ei märganud eriti värvilist valgustust ja põhiliselt oli kasutatud valget valgustust. Minu arvates kõige õnnestunum stseen oli see kui Don Quijote koos oma "südamedaamiga" pidas võitlust ühiskonna põhjakihiga, seekord hea võitis. Seda võitu võib lugeda ka etenduse hea ja halva vahelise võitluse võiduks. Mulle meeldis ka teine stseen, kus Don Quijote idealistliku inimesena nägi eemal asuvat baari hurtsikut uhke lossina. Samas tema teener nägi seda maja sellisena nagu see tegelikult oli. See erinevus kirjeldabki Don Quijote suhtumist maailma asjadesse. Publik etenduse ajal väga palju emotsioone välja ei näidanud. Etenduse lõpus aplaus jäi küll natuke lühikeseks kuid samas oli ka kuulda rõõmuhõikeid. Kahjuks mina ei saanud sellest etendusest korralikku emotsiooni, kindlasti oleks võinud olla etenduses natuke rohkem huumorit.
,,Isa Goriot" Eespool viidatud Delphine de Girardini romaanis ,,Hr de Balzaci ja-lutuskepp" antakse Balzacist selline pilt: ,Just eraelu on see, mida ta nii võimsalt kujutab. Ning kuidas on tal õnnestunud kõike ütelda, kõike teada, kõike näidata lugeja üllatunud silmale? Selle koletu ja- lutuskepi abil. Hr de Balzac on nagu rahvasõbrast prints, kes maskeerib end, et külastada vaeste hurtsikut ning rikaste paleesid, keda nad tahavad proovile panna, hr de Balzac varjab end, et vaadelda." Ka ,,Isa Goriot" alguses ilmutab Balzac end sellise kõiketeadva ning kõikjale nägeva vaatlejana. Jutustaja, kelle vaatepunktist romaan avaneb, seisab väljaspool romaani sündmusi, teades rohkem kui tegelased. Ta on kursis proua Vauquer' minevikuga, tema pansioni käe- käiguga mitmekümne aasta vältel. Ta mõtleb isa Goriot' loo üle kõikide Pariisis juhtuvate lugude kontekstis
Sellised mõisateenijad olid lähedased vabadikele: 1.maavabad-omasid läänikirja ja maatükki, sõjaväekohustus, hiljem raharent. 2. Vabatalupojad-ei ole isikuliselt vabad, olid (ajutiselt) teotööst vabaks ostnud. Nende hulka kuulusid ka möldrid, sepad, kõrtsmikud. 3. Adratalupojad-kandsid teotöis ja koormiseid. 4. Üksjalad- nooremad pojad läksid kütisemaale, salajased põllud. 5. Vabadikud (saunik, pops)- omas väikest hurtsikut, üksikud, väga väike maa (kapsaaed), elasid teiste talupoegade juures. Siirdumine linna vabadike arvelt. 6. Sulane-vähem õigusi kui vabadikul, saab vähem palka, sulase eest vastutas peremees, peremees maksis sulase maksu.7.orjad 25.Maaühiskonna õiguslik olukord ja koormised: 1.KOORMISED: Viljakümnis- viljaandam jäi tähtsaimaks koormiseks 16 saj teise pooleni, kohati kauemgi. Kümnise võtmisel tavaliselt hinnati viljasaaki enne või pärast lõikust, see andis võimalusi
ümmargused), teiselt poolt Seine'i jõgi, mida katkestasid sillad ja mis oli täis lotje. Selline oli Uuslinn viieteistkümnendal sajandil. Teisel pool müüre surusid end väravate lähedusse agulid. Neid oli aga siin vähem ja laialipillatumalt kui ülikoolilinna läheduses. Siin Bastille' taga olid Croix-Faubini kummaliste skulptuuride ja Saint-Antoine des Champs'i kloostri tugisammaste ümber kägaras koos paarkümmend hurtsikut; edasi -- Popincourt põldude keskel; Courtille, lõbus külake rohkete kõrtsidega; Saint-Laurent'i agul oma kirikuga, mille kellatorn kaugelt vaadates ühte sulas Saint-Martini värava teravate tornidega; Saint-Denis' agul Saint-Ladre'i suure müüriga; Montmartre'i värava taga valendasid Grange-Bateliè-re'i piiravad müürid; selle taga paistis oma kriidinõlva-kutega silma Montmartre, kus tol ajal oli niisama palju
annaabi.ee 
