on nii laste kui ka lastevanematega suhtlemine Peamised koostöövormid Igapäevased lühivestlused Arenguvestlused Vanematega ühiselt korraldatavad üritused (pereõhtud, teatrietendused, ekskursioonid) Teised kaasamise vormid nõustamine ja konsulteerimine ümarlaud abivajava lapse asjus täiskasvanud õppija nädal lapsevanem rühmatundi koolitused mõttetalgud ja muud talgud EI TASU- vaibale kutsumine, hurjutamine – tekitab vastupanu Lapsevanemast tingitud koostööd raskendavad tegurid motivatsioonpuudus eitamine, ei võta vastutust liiga kõrge emotsionaalsus, tugevad tunded, ebarealistlikud ootused, lootused, „topeltagent“ (tuttav, sõber, ühised tuttavad, sõprade lapsed), psüühiliselt ebastabiilne, sõltuvuste küüsis eelnev negatiivne kogemus, negatiivsed kogemused Meist endist tingitud tegurid
leiti, et selline noor ei peaks üldse komisjoni sattuma, kuna tavaliselt see vaid traumeerib last ning tavaliselt on komisjoni toimumise ajaks olukord lahenenud, laps asjast aru saanud ning peretoetus aktiviseerunud. Nende laste hulgas on enam korraliku peretausta ja hea kooliedukusega lapsi. Viiendik neist oli vaba aja sisustamise suhtes aktiivsed käisid trennis, huviringis vms. Politseisse kutsumine, vanemate hurjutamine ning vahel ka koolipoolne reaktsioon sellest piisab lapse mõjutamiseks. Reeglina on see sündmus kogu pere jaoks väga ehmatav ja tavaliselt ei satu need lapsed hiljem kunagi komisjoni. Koolikohustuse mittetäitmine (haridusseaduse paragrahvi 8 rikkumine) on komisjoni sattumise sageduselt teiseks põhjuseks (17,2% juhtumitest). Probleemi ulatusest ja tõsidusest räägib ametlik statistika: statistikaameti andmeil katkestas 2003/2004. õppeaastal õppimise 909 5.9. klassis käivat noort
Potentsiaalsed ja tegelikud valijad. Potentsiaalsed on teoreetiliselt kõik hääleõiguslikud isikud, kes antud riigis vanusekünnise saavutasid. Tegelikud on need valijad, kes end ka ametlikult valijate registris registreerisid. Seejuures on tavaliselt valija enda otsustada, kas pärast registreerimist valimispäeval (või eelhääletuse perioodil) valima minna või mitte. Mõnes riigis on valimine ka kohustuslik. N.liidus tagati see jälgimise abil (kas käidi või mitte, kui mitte järgnes hurjutamine või pikemaajaline tagakiusamine). Austraalias ja Hollandis (1970.aastani) kasutati mittetuleku korral mõõdukat trahvi. Valijate register (sisuliselt kartoteek - klassikaline või elektrooniline) on nimekiri, kuhu kantakse kõik hääleõiguslikud potentsiaalsed valijad. Valijate nimekiri valimistel on tegelikult registreerunud valijate nimekiri teatud ajalise seisuga. Proportsionaalne esindatus - poliitilise jõu poolt ühiskonnas omatava tegeliku toetuspinna suhteline
pahateo eest maksnud, arvab, et ta võib seda mõne aja pärast korrata. Lastel hakkab arenema niinimetatud raamatupidajalik lähenemine oma käitumisele. Nad sooritavad tegusid nii-öelda võlgu, mõistes, et maksavad võla igakuise nahatäiega. Mõned lapsed provotseerivad keretäie andmist lausa sihilikult, kirjutab H. Ginott oma raamatus "Lapsed ja meie" (2006). Keegi ei vaidle vastu sellele, et ühiskond peab kaitsma lapsi vägivalla ja väärkohtlemise eest, ent kui veenmine, hurjutamine, kauplemine ja ähvardamine ei aita, peab lapsevanemal olema võimalus last ka kehaliselt karistada, väitis mitme lapse isa Martin Helme (2006) ühes debatis. Tema arvates ei tohiks riik lapsevanemale ette kirjutada, kuidas peab last kasvatama. Et päästa alkohoolikute, narkomaanide jt asotsiaalsete vanemate käes olevaid lapsi peksust, näljast ja seksuaalsest väärkohtlemisest, ei ole vaja kohelda kõiki vanemaid kui potentsiaalseid kurjategijaid
annaabi.ee 
