Jakob Hurt 22. juuli 1839 Himmaste küla – 31. detsember 1906/13. jaanuar 1907 Peterburi Ta oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Õppis Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis, 1853–1855 Tartu Kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 1859–1864 usuteadust Tartu Ülikoolis sai 1886 Helsingi Ülikoolis kraadi. Esindas 1870–1883 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 1872–1881 Eesti Kirjameeste Seltsi Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Töö 1865-1866 Hellenurme mõisa 1868 Kuressaare gümnaasium 1868-1872 Tartu gümnaasium 1881 Peterburi V gümnaasium 1884 Peterburi tütralastegümnaasium Ühiskonnategevus 1866 Vanemuise seltsi auliige 1870-1883 Eesti Aleksandi kooli peakomitee president 1871 Tartu Põllumeeste Seltsi President 1872-1881 Eesti Kirjameeste Seltsi President Looming “Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi”, 1864 “Die estn...
Rahvuslik liikumine ja (rahvus)romantism eesti kirjanduses 1860 1885 Ajavahemikku 1860 1885 nimetatakse Eesti ajaloos rahvusliku liikumise (RL) ehk ärkamise ajaks. Sellal kujunes Eesti aladel elanud talupoeg-maarahvas omapärast vaimset kultuuri loovaks eesti rahvuseks. Pärisorjuse kaotamine Venemaal 1861. aastal tõi olulisi muutusi ka eesti talupoja ellu; neil avanes võimalus talusid päriseks osta, sellega tõstis pead ka rahvuslik eneseteadvus. Rahvuslikku liikumist asusid juhtima eesti ühiskonnategelased. Peterburis tegutses maalikunstnik Johann Köleriga eesotsas nn Peterburi patriootide rühm, kes toetas eestlaste rahvuslikke püüdlusi. Peterburist sai tõuke isamaaliseks tegevuseks ka üks Eesti hilisemaid RL juhte Carl Robert Jakobson, kes töötas seal tol ajal gümnaasiumiõpetajana. Eestimaal sai RL koldeks esialgu majanduslikult enam arenenud Viljandimaa; hiljem kujunes...
Ta eemaldas baltisakslaste nõudmisel Jakobsoni ja Hurda Postimehe toimetusest. See tekitas eestlaste seas arusaamatust ja Jannsenil oli isegi konflikt oma tütre Lydia Koidulaga. Hiljem selgus, et sakslased maksid Jannsenile selle eest raha. Postimehele tekkis konkurent, milleks oli Jakobsoni ajaleht Sakala. Jannsen võttis seda siiski rahulikult, kuid Postimehe autoriteet hakkas langema. 1879 aastal oli rahvuslikus liikumises väike paus, kuna nüüd olid lahkhelid ka Jakobsoni ja Hurdi vahel. I ja II Eesti üldlaulupidu 1867. aastal esitas Johann enda loodud laulu- ja mänguselts ,,Vanemuise" kaudu palve, et korraldataks laulupidu 50 aasta möödumist pärisorjusest. Esimene laulupidu toimuski Tartus 1968 18-20 juunil Tartus. Laulupeole kokku aetud meeskoorid tegid kõvasti proovi, et sakslased ei saaks üelda Eesti kohta õelaid komentaare. Laulupidu äratas suurt tähelepanu ning vaatama oli tulnud seda üritust 12 000 15 000 pealtvaatajat
Ülikoolus usuteadust,aastal 1886 sai Hurt Helsingi ülikoolid dr. phil. kraadi. Jakob Hurt koostas paljusid rahvaluule kogumikke ja muid teaduslikke raamatuid. Ta abistas Ferdinand Johann Wiedemanni Eesti-Saksa sõnaraamatu koostamisel ja andis selle 2. täiendatud trüki välja aastal 1893. Hurda kogumistööd pälvisid nii ulatuselt kui metoodikalt rahvusvahelist tähelepanu juba tema kaasajal. Aastast 1992 antakse Jakob Hurdi teaduskultuuriauhinda. Mälestussambad Jakob Hurdale asuvad Põlvas ja Tartust. Temast on kirjutatud ka kolm raamatut: Rudolf Põldmäe ,,Noor Jakob Hurt" (1988), Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre ,,Jakob Hurt 1839-1907" (album,1989) ja Mart Laar ,,Raamat Jakob Hurdast" (1995). Jakob Hurt suri aastal 1907 13. jaanuaril Peterburis. 25 krooni-Anton Hansen Tammsaare sündis aastal 1878 30. jaanuaril Albu vallas. Tammsaare alustas õpinguid Sääsküla koolis,ning hiljem õppis Väike-Maarja
Jannsen C. R. Jakobson J. Hurt tähtsamad sündmused Eesti kirjakeele kujunemine, erinevad väljaanded. Perno Postimees, Sakala, Esimene Üldlaulupidu Aleksandrikooli avamine erinevate seltside tekkimine nt: vanemuise selts. suur lõhe Suur lõhe tekkis siis, kui Jakobson asus baltisaksa kirikuõpetajate kõrvalt ründama kirikut ja usku kui sellist. Ta tegi seda varjatult, pilgete ja torgete kaudu, kuid Hurt tabad Jakobsoni suuna kiiresti. Hurdi ja Jakobsoni vastumeelsus põhjustaski suure lõhe. Teema 10 Eesti XIX sajandi II poolel Manasseini revisjon 1. 1882. aastal saadeti senaator Manasseid kontrollima eestlaste ja lätlaste rahvusliku liikumise olukorda, kelle eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. 2. Eestlaste ja lätlaste poolt esitati rohkesti märgukirju baltisakslaste kohta ja nõuti eestlaste õiguste suurendamist. 3
annaabi.ee 
