Need olid olemas ka Tallinnas ja Pärnus. Enne Paidesse lahkumist 1805. aastal andis kooli üle oma järeltulijale Temlerile. Hupeli sõpruskond ja seltsielu Põltsamaal Hupel pidas seltsielu etendamist korraliku pastori kohuseks. Ta asutas 1770. aastate algul lugemisseltsi. Ta külastas sageli übruskonna aadliperekondi, kellega oli sõprussidemetes. 1782. aastal talvel külastas Põltsamaad tuntud saksa portreemaalija Joseph Friedrich August Darbès, kes maalis Hupelist portree, mis kujutab teda neljakümne viiendal eluaastal. Hupeli lähedane sõber oli Rutikvere mõisnik Otto Friedrich von Pistohlkors, kellega tal oli tihe kirjavahetus. O. F. v. Pistohlkors oli Hupeli topogrrafia ja ajakirja kaastööline. Kuid koos Hupeli kirjandusliku kuulsuse tõusuga halveneb kiiresti tema vahekord Gadebuschiga, kes oli juba avaldanud mahategevad arvustused Hupeli esikteoste kohta Greifswaldi ajakirjas. Gadebusch oli Hupeli menukuse peale kade.
Lisaks tegevusele entsüklopedistina oli Hupel ka aktiivne eesti keele uurija ja uuendaja, 1780. aastal avaldas ta teose "Eesti keeleõpetus", mis põhiosas tugineb küll Anton thor Helle töödele. Tänu oma mitmekülgsele teadustegevusele sai Hupel tuntuks kui mees, kellelt võib Balti kubermangude kohta kõike küsida ja nõnda kannatas ta alates 1780. aastatest pideva ajanappuse all, kuna pidi vastama Saksamaa õpetalaste küsimustele ja vahendama teaduskontakte. Hupelist saab Tartu Ülikooli audoktor 12. detsember 1803 Tänu oma teadustegevusele sai Hupel ka mitmeid autasusid: 1792. aastal valis vastasutatud Liivimaa Üldkasulik Ökonoomiline Sotsieteet ta oma auliikmeks, 1815 valis Kuramaa Kirjanduse ja Kunsti Selts kohe pärast oma asutamist Hupeli liikmeks. Vahest kõige suurem au oli aga Hupeli nimetamine Tartu Ülikooli audoktoriks 1803. aasta detsembris. Siis sai ta ülikooli filosoofiadoktoriks, teoloogiadoktori tiitel omistati talle aga alles 1818
1630. aastatel) Venemaal Peeter I ajal loodud kummaliste artefaktide ja eksootiliste esemete kogud; Vene impeeriumi rahvaste kaardistamine ja kirjeldamine. August Wilhelm Hupel (1737-1819) õppis Jena ülikoolis 1754-1757 1760-1763 Äksi pastor 1763-1804 Põltsamaa pastor Rahvaluule alane peateos ,,Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" I-IV (1774- 1789) Hupelist: Jürjo, Indrek 2004. Liivimaa valgustaja A. W. Hupel 1737-1819. Tallinn: Eesti Riigiarhiiv. 18. sajandi ajaloofilosoofia Nt Giambattista Vico (1668-1744) ideed: o muinaskultuuri (paganarahvaste peoeesia ja mütoloogia) väärtustamine; o arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest; o soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida; o Vico ,,Uue teaduse" oluline mõju järgmistele uurijtatele, sh Jhann Gottfried von
Suurem osa trükis avaldamata, sh käsikirjaline ,,Geschihte des livländischen Adels". Tartule palju ruumi ,,Jahrbücheris". Kaitsta kohalike provintside autonoomiat. Gadebusch pole pärisorjuse kriitik, talle see ei meeldi aga hoidub kriitikast. August Wilhelm Hupel (1739--1819) Põltsamaa pastor, pani aluse Baltimaade koduurimisele. Kodu-uurija ja entsüklopedist, materjale oma korrespondentidelt kogus. Statistlis-topograafilinsi kirjeldusi. Hupelist doktoritöö Indrek Jürjolt, Hupelist ja temaga kokkupuutumisest annab infot. Johan Christopg Brotze (1742-1823) üheksa köidet materjale Liivimaa kubermangust (Riia ja lähisalad, põgusalt kaugemalt). Brotze joonistusega, joonistused mälestustest, paikadest ja hoonetest, lisaks tekstid. 1992 kolm köidet Riia vaadetest ja hoonetest, 1996 Riia eeslinnad, 2002 Läti väikelinnad ja maa, 2006 Estonica (Indrek Jürjo retsensioon Tuna 2007 1). Otto von Huhn (1764-1832) Riia arst ja kodu-uurija, Hupeli skeemi kohaselt
annaabi.ee 
