Andres Ehin 13. märts 1940 Tallinn 10. detsember 2011 Eesti luuletaja, tõlkija ja kirjanik. Ta õppis Tallinna 21. Keskkoolis, edasi läks õppima Tartu ülikooli kus ta valis erialaks soome-ugri keeled. Töötas 1960.--1970-ndail ajakirjandusväljaannetes ,,Küsimused ja Vastused", ,,Sirp ja Vasar", ,,Kultuur ja Elu" (1990-ndate alguses lühiajaliselt ka ajakirjas ,,Mana"), seejärel ENE toimetuses. Luuletusi avaldas ta küll juba alates 1960. aastast, kuid tema debüütkogu ,,Hunditamm" ilmus alles 1968. aastal. Seejärel on Ehin järjekindlalt avaldanud õhemaid ja toekamaid luuleraamatuid. Lisaks on talt ilmunud romaane, näidendeid, arvustusi, filmistsenaariume, esseid jm. Andres Ehin oli üks kõige rohkem reisinud eesti luuletajaid, ta esindas ja tutvustas meie kirjandust väsimatult ja laiahaardeliselt. Ka tema enda loomingut on rohkesti tõlgitud ning ta ise on jätnud oma jälje originaalse ja julge luuletõlkijana, paljude eri kultuuriruumide
Töökohad · 19641965 saksa keele, kehalise kasvatuse ja ajaloo õpetaja sölkuppide juures Ratta külas Jamali-Neenetsi rahvusringkonnas · 19641965 ajakirja "Küsimused ja Vastused" toimetaja · 19661969 ajalehe "Sirp ja Vasar" peatoimetaja asetäitja · 19691972 ajakirja "Kultuur ja Elu" osakonnajuhataja · 19691972 ENE toimetaja · 1974 vabakutseline kirjanik Looming Luulekogud: · "Hunditamm" (1968) · "Uks lagendikul" (1971) · "Luba linnukesel väljas jaurata" (1977) · "Vaimusõõrmed" (1979) · "Tumedusi rüübaten" (1988) · "Täiskuukeskpäev" (1990) · "Teadvus on ussinahk" (1995) · "Paluteder ja mutrikorjaja" (2004) Valikkogu: · "Täiskuukeskpäev. Valitud luuletusi 19591988" (1990) Koondkogu: · "Alateadvus on alatasa purjus" (2000) Kuulamisraamat(ööülikool): "Eestlaste identiteet ja naaberrahvad" (2006) Romaanid:
Kui võimalik, osaleb mees ka luulekonkurssidel. Ehinil on viis last: esimesest abielust poeg Ivar ja tütar Anne, teisest abielust tütred Piret, Eliisa ja Kristiina. Praegune naine, Ly Seppel on kirjutanud inimese, rahvuse ja keele suhteid mõtestavat luulet ja proosateoseid lastele. Tõlkinud türgi, aserbaidzaani, usbeki, kasahhi, turkmeeni, tatari, vene ja soome luulet. Koos abikaasaga tõlkis vene keelest valimiku "Tuhandest ühest ööst" (1984). Luulekogud: "Hunditamm" (1968) "Ukslagendikul" (1971) "Luba linnukesel väljas jaurata" (1977) "Vaimusõõrmed" (1079) "Tumedusi rüübaten" (1988) "Täiskuukeskpäev" (1990) "Teadvus on ussinahk" (1995) "Puluteder ja mutrikorjaja" (2004) Valikkogud: "Täiskuukeskpäev. Valitud luuletusi 1959-1988"(1990) Koondkogud: "Alateadvus on alatasa purjus" (2000)
..........................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS:.......................................................................................10 Elu- ja loometee Õige vähe on Eestis kirjanikke, kes ei ela Tallinnas või Tartus. Andres Ehin elab koos Ly Seppeliga Raplas, mis oleks justkui linn, aga Tallinna poolt vaadates väga maa moodi. Ehin, 65-aastane mees, ütleb uhkusega, et on luuletanud juba üle neljakümne viie aasta. Ja alates esikkogust "Hunditamm" (1968) on ta harrastanud järjekindlalt sürrealistlikku luulet. Kas pole see tõeline haruldus meie muidu maalähedase ja üsna möödapääsmatult realistliku luule taustal? Kust on selline mees tulnud? "Mina olen made in Schwitzerland," ütleb Andres Ehin seepeale uhkusevarjundiga. Ehini isa oli 1930ndatel Eesti majandusesindaja Rahvaste Liidu juures Sveitsis, ema õpetas aga Prantsusmaal Nantes'i linnas sealsetele preilidele inglise keelt
annaabi.ee 
