3. Sõja olulisemad sündmused: Enne sõjategevuse algust Eesti alal lüüakse rootslaste poolt puruks Riia all Saksi väed ja sõlmitakse rahu Rootsi ja Taani vahel. 1) 1700 ,aug. Venemaa kuulutab sõja Rootsile 2) 1700, nov. - NARVA lahing. Venamaa kaotus. Sõjavägi põgeneb konfusioonis. C.E.de Croy (vene väejuht võetakse vangi). Peeter I tänab Karl XII õppetunni eest. 3) 1701 1703 Lahingud Lõuna-Eestis: Vene sõjaväe võit ERASTVERES ja HUMMULIS. 4) 1703 Peterburi rajamine 5) 1704 Narva teine piiramine, Tartu alistumine. Peeter I ise korraldas Tartule tormijooksu. 6) 1708 Lahingud Põhja Eestis, suurim Vinni mõisa väljadel. OLUKORD EESTI ALAL MUUTUS KOHUTAVAKS: KÕIK TARTU ja NARVA linnakodanikud küüditati koos peredega Venemaale. KOGU TARTU LINN LASTI ÕHKU. Praktiliselt oli linn tühi ja linna polnud. Ajalukku on jäänud Puhja köstri KÄSU HANSU kirjutatud ,,nutulaul". Eestis algas taas katkuaeg
modernistlik kultuur, tüüplahendused ja suur ehituskiirus. Linnaehituses toimunud muudatused peegeldusid ka maal. 1960. keskpaigas olid kolhoosid majanduslikult nii kindlustatud, et hakati välja ehitama kolhoosikeskusi. Neid arendati kui linnlikku tüüpi asulaid, kuhu koondati tootmishooneid, haldus- ja ühiskondliku funktsiooniga hooned ja kolhoosnike elumajad. Tootmishoonetes ja elamuehituses kasutati enamasti tüüpprojekte. Nt sangaste mõisakomplekti on ehitatud kolhoosielamud. Hummulis on põllumassiivil põllumaad lähedal ning iseloomulik on katlamaja korsten. Pealegi Laatre on hea näide. Laatre keskusehoonetesse on ka koondatud mitmeid asustusi kokku. Nt kauplus ja söökla. Individuaal Kolhoosnike individuaalmajapidamised säilitasid avatud kõlvikud ka seal, kus see suurtootmise korral ära ei tasunud. Kolhooside asutamise järel piirangud individuaalmajapidamisele väga ranged, hiljem leevendati neid. 1975
pommitamist. 19. Novemtril ründas Karl Narva all Venearmeed ja saavutas hiilgava võidu. Karli lahkumise järel jäi Eestis asuvate Rootsi jõudude ülemjuhatajaks Wolmar Anton von Schlippenbach. Kuninga käsul moodustama põhiliselt eesti talupoegadest koosnevat maakaitseväge maamiilitsat. Esimene tõsisem jõukasutamine toimus 1701. Aasta lõpus Lõuna-Eestis Erastveres, kus Sclippenbach mitu korda arvukama vaenlase käest lüüa sai. 1702. Aasta suvel Valga lähdeal Hummulis toimunud lahingus lõi umbes 18000-meheline Vene armee Sclippenbachi 7000-mehelie väe põhjalikult puruks. Peeter 1704. Aasta suvel Narvat ja Tartut piirama. Alguses hõre pommitamine muutus päev-päevalt intensiivsemaks, Vene vägesid tuli juurde. Juuli algul saabus Tartu alla Peeter 1 isiklikult. Läbirääkimiste tagajärjel linn alistus. Narva oli juba kaks kuud visalt vastu pannud, kui narvalaste püssirohukelder juhuslikult pommitabamusest õhku lendas. Tartu
lõunasse ega maabunud eestis enam kunagi nagu ka Stockholmi ja veetis kogu oma ylejäänud elu sõjatandaritel olles. SÕDA EESTI PINNAL. Wolmar Anton von SCHlippenbach- Eesti ülemjuhataja määratud Rootsi jõudude poolt. Maamiilits ehk eesti talupoegadets koosnev maakaitsevägi Eestlaste esimene jõukatsumus toimus Erastveres 1701. Aastal., kus schlippenbach sai lüüa. Suurt abiväge appi kutsuda polnud võimalik ja Eesti olukord muutus ohtlikuks. 1702. aastal Valga lähedal Hummulis sai Schlippenbachi vägi vene vägede poolt täielkult purutatud. Põletati arvukalt aleveid ja väikelinnu. 1703. aastal toimus Ida ja Lõuna- Eestis rüüsteretk. Samal aastal alistas Peeter I inverimaa ja alustas sinna Peterburi rajamist. 1704. aastal asus Peeter I Tartut ja Narvat piirama. Tartu pidas vatsu natuke rohkem kui kuu aega. Peeter I piiras linna sisse Botaanika külje alt, mis oli kõige nõrgem koht. Lahing peatati kaitsjate palvel ja alustati alistumisläbirääkimisi
Suvel 1700 astuvad sõtta Taani väed Oktoober 1700 - venelased kogunevad Narvat piirama, rüüstavad Virumaa, eriti Rakvere. Noor Rootsi kuningas KARL XII maabub Pärnus ja sooritab oma vägedega kiirmarsi läbi Eesti. Nov. 1700 Vene väed purustatakse Narva all Rootslased lähevad peale seda LAIUSELE talvituma ning lahkuvad 1701 a kevadel Riia suunas. Eestisse jäetud väeosad ei suuda venelastele suurt vastupanu osutada (kaotati lahingud ERASTVERES 1701 ja HUMMULIS 1702) 1704 purustavad venelased Rootsi laevastiku KASTRE juures. Tee Tartusse on vaba. Suvel langevad nii Tartu kui Narva. Rootslased paluvad appi eesti talupoegi. Arvatavasti teenis Rootsi väes ca 15 000 eestlast. 1708 Peeter I küüditab Tartu elanikkonna ja hävitab suurema osa linnast 1709 pööre Põhjasõjas, Karl XII kaotas POLTAAVA lahingu. 1710 venelased vallutavad Riia, Pärnu ja Tallinna. Eesti aladel on sõjategevus lõppenud.
annaabi.ee 
