a tänu Diocletianuse ja Constantinuse reformidele. · Bütsants idaosas kujunes. · Keisritel piiramatu võim. · Senat muutus Rooma linna nõukoguks. Keiser toetus arvukale ametnikkonnale. · Suurenes provintside ja asevalitsejate arv range allumine keskvõimule. · Lisaks piirivägedele loodi reservvägi. Ratsaväe osatähtsus. · Ühiskond rangelt seisuslik: auväärsed (honestories) ja madalad (humiliores). · Ristiusu võidukäik- ristiusk muutus prestiizikaks ja karjääri tegemiseks oli see hea võimalus, seega usku vahetati massiliselt ja eelkõige kasu silmas pidades. · 4.saj lõpul keisririik ametlik, mitte-kristlaste tagakiusamine. Keelati vanad usupidustused, olümpiamängud, suleti templid. · Ristiusu kirik kristlaste organisatsioon. Kuna hõlmas kogu kristlaskonda, nimetati katoliiklikuks. Peamised struktuuriüksused piiskopkonnad.
Senaatorite ja ratsanike jaoks – kelle seisus oli ametlikult pärilik – kehtis eriline abielu- ja pärandiõigus. Mis veelgi tähtsam – neil oli õiguslikud privileegid (näiteks võis nende üle kohut mõista vaid senatikohus) ja kohtumenetluse privileegid [nende puhul ei tohtinud rakendada piinamist, mille Augustus (esimene Rooma keiser3) oli plebeide jaoks kehtestanud] ning viimaks kasutati nende puhul teistsugust kriminaalõigust kui alamast soost inimeste (humiliores) puhul. Alates 2. sajandist pKr kehtisisd õilsatele (honestiores) mitmesugused vabastused ja kergemad karistused ning alamatele (humiliores) raskemad koormised ja karistused. Uues kodakondsuse süsteemis eristusid silmnähtavalt kaks klassi, kelle õiguslikku erinevust toonitas see, et neisse kuulumine oli pärilik. Ius civile oli lakanud olemast aequum ius (võrdne õigus)4. Indiviidid ja 1 Mait Kõiv, Inimene, ühiskond, kultuur. I osa. Vanaaeg (Tallinn: Avita, 2006), 115-116.
a tänu Diocletianuse ja Constantinuse reformidele. · Bütsants idaosas kujunes. · Keisritel piiramatu võim. · Senat muutus Rooma linna nõukoguks. Keiser toetus arvukale ametnikkonnale. · Suurenes provintside ja asevalitsejate arv range allumine keskvõimule. · Lisaks piirivägedele loodi reservvägi. Ratsaväe osatähtsus. · Ühiskond rangelt seisuslik: auväärsed (honestories) ja madalad (humiliores). · Ristiusu võidukäik- ristiusk muutus prestiizikaks ja karjääri tegemiseks oli see hea võimalus, seega usku vahetati massiliselt ja eelkõige kasu silmas pidades. · 4.saj lõpul keisririik ametlik, mitte-kristlaste tagakiusamine. Keelati vanad usupidustused, olümpiamängud, suleti templid. · Ristiusu kirik kristlaste organisatsioon. Kuna hõlmas kogu kristlaskonda, nimetati katoliiklikuks. Peamised struktuuriüksused piiskopkonnad.
· Keiser oli piiramatu võimuga - dominus et deus · Senat ei saanud kaasa rääkida riigi asjades, see muutus Rooma linnanõukoguks · Keiser toetus Senati asemel ametikonnale · Lisaks piirivägedele loodi reservvägi, mida võis ümber paigutada · Suureneb ratsaväe osatähtsus · peapiiskopid e metropoliidid (metropolis) · Elanikkond jaguneb honestiores (AUVÄÄRSED) ja humiliores (madalad) · 313. Legaliseeriti ristiusk · Keelati muistsed usupidustused, olümpiamängud · Kirik- kristlaste organisatsioon (kyriake)=issandale kuuluv · Katoliiklik kirik (katoholikos) · Piiskopkonnad - piiskopile alluv piirkond (dioikesi)- valitsusala · Peapiiskopid e metropoliidid (metropolis)- EMALINN · Viis peapiiskopkonda
kukutasid 476a viimase lääne rooma keisri. Seda aastat peetakse vanaaja lõpuks ja keskaja alguseks. Keisril oli piiramatu võim. Senati poliitiline tähendus kadus. Asevalitsejate arv suurenes ülesandeks oli maksu kogunemine. Kaubandus käsitöö ja linnad käisid alla. Orjade arv vähenes mindi üle naturaal majandusele. Tekkisid koloonid suur maa omanike sõltlased, kellel oli keelatud vahetada elukohta. Riigis oli 2 seisust 1. auväärsed (honestoires) 2. madalad (humiliores) Sõjavägi Lisaks regulaarsele palga sõjaväele loodi reserv vägi. Suurenes raske relvastuse ja ratsaväe tähtsus. Mingi üle sund värbamisele ja sõduite pojad olid kohustaud jätkama isa ametit. Hakatki ka värbama barbareid. Selle tulemusl sõjavägi germaniseerus. Millest sai rooma languse pea põhjus. Uus teema !!!!!! Keskaeg