huvitav ja tõhus, muudab sind enesekindlamaks ja aktiivsemaks. gümnaasiumis. Iga gümnaasium on kohustatud pakkuma sisseastujatele Juhi oma ,,autot" ise võimalust valida kolme õppesuuna vahel. Tüüpilisteks õppesuundadeks Eesmärkide seadmiseks on kasulik teada saada, mida nõustajad või on humanitaarsuund, reaal- või loodusteaduslik suund, rakendussuund, lihtsalt elukogenud inimesed edasiõppimisest, kutsevalikust, töömaailma kuid on ka muid õppesuundi nagu kunstisuund jt. Humanitaarsuunas võimalustest arvavad ning oluliseks peavad. Kuid teiste arvamuste ära laiendatakse õpilase silmaringi ja ühiskonna mõistmist, õpetatakse kuulamisest ei piisa. Ainult sul endal saab olla nägemus iseendast (mina- süvendatult emakeelt ja võõrkeeli
Tallinna Ülikool. Kasvatusteaduste Instituut Pedagoogika (humanitaarsuund) Aleksandra Anon Sõltuvuskäitumine Õppejõud: Helve Saat Alkohol kui relv tervislikku inimkonna vastu. Essee. Igaüks on lapsepõlvest kuulnud vanematest või õpetajatest, et juua ja suitsetada on kaahjulik. Kuid kui küsida nende käest ,,milles seisneb see kahju?", kaugeltki mitte igaüks saab vastata sellele küsimusele. Aga kui nii, siis usaldus täiskasvanu põlvkonna vastu, ükskõik kui
KEILA KOOL HUMANITAARSUUND Humanitaarharu ANTS LAIKMAA Referaat Autor: Egerli Adamson, 11H Keila 2012 SISUKORD 1. VARAJANE ELU Ants Laikmaa sündis 1866. aastal 5. mail Läänemaal Vana-Vigalas Araste külas Paiba talus. Tema esivanemad olid seal põlised talurentnikud. Oma aja kohta haritud mehena pidas Laikmaa isa aastakümneid ühtlasi kohaliku vallakirjutaja ametit. Isa amet viis seltsiva ja erksaloomulise poisikese varakult kontakti ümberkaudsete talupoegade murede ja mõttemaailmaga (Tiik, 1975, 3). Laikmaa sai korraliku üldhariduse, kuigi õpingud aastatel 1879-1884 Pärnu gümnaasiumis ja Tallinnas Th. Lajuse eragümnaasiumis jäid pooleli. Ants Laikmaa kooliaastad langesid ühte eesti rahvusliku liikumise elavnemise ja tõusuajaga. Ajastu demokraatlikud ideed aitasid kujundada nooruki ellusuhtumist (Tiik, 1975, 3). On saanud tavaks rääkida kunstnike kalduvusest joonistada juba varases lapsepõlves. Ka Laik...
moodustatakse pingerida. Vestluseta pääsevad kooli need, kelle hinnete keskmine ja eksamite hinded on vähemalt 4. Plaanis oli vastu võtta 10. klassi 120 õpilast, rohkemaks polnud lihtsalt ruumi. (Ilves 2013a) 4 Juuni lõpuks oli teada, et 10. klassi oli soovijaid 108. Kehvade hinnete tõttu päris kõiki vastu ei võetud. Menukaimateks suundadeks olid loodus-, majandus- ja humanitaarsuund. Lisaks sai valida reaal-, sport/tervise- ja sotsiaalsuundade vahel. Avaldusi laekus Wiedemanni ja Haapsalu gümnaasiumist, Ridalast, Paliverest, Turbast ja Tallinnast. Haapsalu noorte jaoks oli Läänemaa Ühisgümnaasiumis õppimise eeliseks see, et ei pea Haapsalust lahkuma. (Ilves 2013c) Nädalake pärast katseid oli teada, et uude riigigümnaasiumi 10. klassi on vastu võetud 104 õpilast. 10. klassi õpilaste seas osutus populaarseimaks majandussuund, millele järgnes
Kehra Gümnaasium 11.A klass, humanitaarsuund Maret Luukas KEHRA GÜMNAASIUMI 5.-9. KLASSIDE ÕPILASTE HUVI KÄSIPALLI VASTU Uurimistöö Juhendaja: õp Piret Urmet Kehra 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.KÄSIPALLI ÜLEVAADE.......................................................................