positiivse ära võtmine. 20.sajand psühholoogias: Tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid, psühhodünaamiline äsitlus, biheiviorism, humanism, kognitiivne, bioloogiline, evolutsiooniline, sotsiokultuuriline Humanism: Rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle. -inimene on olemuselt hea - vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema valikuid -soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole Humanistidest teoreetikud: Carl Rogers - valikute ja vastutuse osatähtsus inimese elus, empaatia olulisus. Abraham Maslow - üritas erinevadi vajadusi kategoriseerida - inimese vajadus end tõestada. Inimese tegevust suunab vajadus ennast teostada, vajaduste hierarhia teooria. Kognitiivne psühholoogia: Termin kognitiivne pärineb U.Neisserilt. Keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad (salvestavad meelte infot, töötlevad jne) ja mõistavad maailma. Väline stiimul > !!
renesanssteoseks kuna ta esitas keskajale iseloomulikke ideid renesanssile omase inimlikkusega. 7.Dekameroni kirjutas Giovanni Bocaccio.Teos räägib kuidas musta surma eest eraldunud noored jutustavad lõbusaid lugusid.Kiitsid armastust ja naudinguid kuid pilkasid askeetlust. 8.Petrarcaja Erasmus Rottedamist läks ajalukku “Narruse kiitus”ega -filosoofiline satiir, oli kriitiline vaimulike ja kiriku vastu.oli filosoof. 9.põhjapoolsed humanistid erinesid itaalia humanistidest sellepoolest, et nad ei pööranud tähelepanu inimlikele naudingutele ja inimese täiuslikkusele vaid olid kriitilisemad inimlike ja ühiskondlike pahede suhtes. 10.Thomas More- “Utopia” kirjeldas ideaalset, kuid mitteeksisteerivat ühiskonnakorraldust. 11.”Macbeth”, “Hamlet”, “Romeo ja Julia” 12.Miguel de Cervanetse peateos on “Don Quihote” 13.Renessansi ajal kujutati maad kerakujulisena.Mikolaj Kopernik pakkus esimesena välja oletuse, et Maa ei olegi universumi keskpunk
Faustlik ellusuhtumine Maailmas pole vist palju inimesi, kes on sellise ellusuhtumisega nagu oli Goethe kirjeldatud Faust. Kui selliseid inimesi oleks rohkem, oleks arvatavasti maailmas juba leitud ravim vähile või välja mõeldud uus,puhas ja efektiivne energia allikas, sest just need inimesed soovivad inimkonna olustikku parandada. Nad tahavad, et nende tegusid mäletataks. Faust oli ajalooline kuju, ta oli üks saksa humanistidest. Ta oli tegelikult legend saksa rahva seas. Ta oli andunud teadusejünger, kellele oli suureks probleemiks oma mõju teistele inimesele ja maailmale. Faust seadis endale kõrgeid eesmärke. Ta veendumuseks oli,et tähtis on endast maha jätta märk. Faust on ideedest tulvil geenius,kes võib palavalt armastada või vihata kuid seda tehes inimeste muredele osavõtlikuks jääda. Teda ajas vihale,see kuidas inimesed keskendusid ainult enda probleemidele ja ei näinud neist kaugemale.
6. Kes kirjutas „Dekameroni"? Millest teos räägib? Giovanni Bocaccio. Musta surma eest eraldunud noored jutustavad lõbusaid lugusid. Kiitsid armastust ja naudinguid., pilkasid askeetlust 7. Millega läksid renessansskirjanduse ajalukku Petrarcaja Erasmus Rottedamist? Ta oli filosoof, kirjutas “Narruse kiituse”- filosoofilise satiiri, oli kriitiline vaimulike ja kiriku vastu. 8. Mille poolest erinesid põhjapoolsete maade humanistid (nt Erasmus) itaalia humanistidest? Põhjas ei pööratud tähelepanu inimlikele naudingutele ja inimese täiuslikkusele, vaid olid kriitilisemad inimlike ja ühiskondlike pahede suhtes 9. Millise humanisti teos kirjeldas ideaalset, kuid mitteeksisteerivat ühiskonnakorraldust? Thomas More - “Utoopia” 10.Nimeta mõni Shakespeare'i teos. Macbeth, Hamlet, Romeo ja Julia 11.Milline on Miguel de Cervanetse peateos? Don Quihote 12.Millisena kujutati renessanssiajal Maad? Kes pakkus esimesena välja
resideeruvale piiskopile) CAMBRIDGE ÜLIKOOL - Asutati 1209 Oxfordi Ülikooli baasil. King's College Chapel. Cambridge Ülikooli, King's College üliõpilase päevakava 15. sajandil 4.45 äratus 5.00 - hommikune jumalateenistus 6.00 loengud 9.00 dispuudid üliõpilaste vahel 11.00 eine 12.00 individuaalne õppimine 18.00 eine 20.00 õhtupalvus ja öörahu Uusaja hariduse lähtekohti REFORMATSIOON PEDAGOOGIKAS. Uusaegne kultuuriparadigma sai alguse HUMANISTIDEST, kelle käsitluse kohaselt inimene on nii iseenese kui maailma looja. Mõjutatud ka PROTESTANTLIKUST liikumisest, mille kohaselt inimesed on oma patus absoluutselt võrdsed Jumala ees. Hariduses saab valdavaks meetodiks näitlikustamine, matkimine, harjutamine. (Comenius). Praktilise tegevuse vastandamine jutustavale meetodile (Bacon) Õpetajast saab absoluutse tõe kuulutaja, vaieldamatu autoriteet ja eeskuju REFORMATSIOON - Usupuhastusliikumine 16. sajandi Euroopas. Sai alguse 1517.a
Kasvas usk inimvõimetesse, hinnati isikupära ning ei rõhutatud enam inimese tühisust Jumala kõrval. Ideaaliks sai igakülgselt arenenud õnnelik inimene, kes saab elus hakkama ning kellest on kasu teistelgi. Humanistlik ellusuhtumine levis Itaaliast uusaja alguseks mujalegi Euroopasse, ent põhja pool tegutsevad humanistlikud kirjamehed olid kriitilisemad inimese ja ühiskonna pahede vastu. Tuntumad humanistidest kirjamehed on Erasmus Rotterdamist (1466 – 1536), kes oma teoses „Narruse kiitus” kritiseeris ühiskonna pahesid (sõjakust, vägivalda, valet, ebausku jm) ning kuigi ta ei eitanud katoliku kiriku tarvilikkust ühiskonnas, kritiseeris siiski selle pahesid. Inglise humanist Thomas More (1478 – 1535) visandas oma teoses „Utoopia” (kr k maa eikuskil) nägemuse ideaalsest ühiskonnast, kus
klassikalised moraalireeglid peaksid kehtima alamatele, ent mitte valitsejatele. Valitseja peab omandama võime mitte olla hea ja kasutama seda vastavalt vajadusele. Valitseja kõige suurem eesmärk sarnaselt humanistidele on au ja kuulsus, aga selleni ei vii mitte rahu, vaid tuleb esmajoones riiki säilitada ja kasvatada. Kõik, mis riiki säilitab ja suurendab, on vooruslik. Machiavelli jaoks ei seisne vooruslikkus mingites kardinaalvooruste nimekirjas (erinevalt humanistidest) vaid voorus on instrumentaalne. Vooruslik valitseja on see, kes saavutab oma eesmärgid kontrollides ja talitsedes saatust. Valitseja peab oskama kohaneda olukorraga - ta peab vastavalt vajadusele olema ka silmakirjalik ja kaval. 5. Erasmuse juhised valitsejale Ideaaliks absoluutne võim rahva nõusolekul.Rahva konsensus saavutatav läbi armastuse. Juhised: voorusliku käitumise koodeks, juhindudes humanistlikes põhimõtetest, cicero valitseja ideaal pluss valitsejapeeglid
MONUMENTAL CHURCH RICHMOND, II. ANTIIGIRETSEPTSIOON VIRGINIA) VENEMAAL: 1828 YALE'I RAPORT 2. BALTIKUMI KAUDU antiik pole enam dünaamiline, 15.saj: latinstvo liikumapanev (`ladinapärasus'>'läänemaailm') jõud Ameerika ühiskondlikus elus, Ladina haigus (=süüfilis, vrd kasulik prantsuse haigus) teadmine laiemates avalikkuse 16. saj humanistidest immigrandid kihtides ega (4): rahvuse väljakujundamisel. Nt vürst Kurbski (1528-1583): Cicero Stoikute 6. 19. SAJANDI KESKPAIK JA II paradoksid IV ja VI raamatu tõlge POOL: REISID vene keelde. ITAALIASSE JA KREEKASSE Tsitaadid erakirjavahetuses: 19. saj II pool: pidev laevaliiklus ...pulsus ego civitate non sum, quae
Valitseja kõige suurem eesmärk sarnaselt humanistidele on au ja kuulsus, aga selleni ei vii mitte rahu, vaid tuleb esmajoones riiki säilitada ja kasvatada (kasvatamine on vajalik riigi säilitamiseks, reltiivsus teiste suhtes). Machiavelli defineerib vooruslikkuse ümber ja ütleb, et voorus ongi see, mis viib meie eesmärkide täitmiseni. Seega kõik, mis riiki säilitab ja suurendab, on vooruslik. Machiavelli jaoks ei seisne vooruslikkus mingites kardinaalvooruste nimekirjas (erinevalt humanistidest) vaid voorus on tema jaoks instrumentaalne. Vooruslik ehk virtuooslik valitseja on see, kes saavutab oma eesmärgid kontrollides ja talitsedes saatust. Valitseja peab oskama kohaneda olukorraga - ta peab vastavalt vajadusele olema ka silmakirjalik ja kaval. Erinevused klassikalistest voorustest: Nt heldus on pseudovoorus, see, kes raiskab riigi raha ei tee inimesi õnnelikumaks, sest raha tuleb ju tegelikult nende samade inimeste käest järelikult hea
annaabi.ee 
