naturaalmajanduse lagunemine ja tootmise areng. Muutunud ellusuhtumine tõi kaasa ka soovi teiselaadse kunsti järele. Tähelepanu keskendus humanistidele, kelledel oli palju ühist antiikfilosoofidega. Leiutati trükimasin ja graafika, mis soodustas hariduse arengut. Trükikunst arenes välja 15 saj keskpaigast (Hiinas 400 aastat varem). Algselt kasutati seda religioossete tekstide levitamiseks. Esimeseks suureks tööks oli Johann Gutenbergi poolt trükitud piibel (1455). Humanistidel ja trükkijatel oli üksteisele vähe mõju kuni 15 saj viimase aastakümneni, mil Aldus Manutius avaldas esimesed täpselt trükitud kreekakeelsed tekstid. See hakkas mõjutama intellektuaalset elu Euroopas. Õpiti tundma puu- ja vaselõiget. Erilise tähelepanu omandas ajalugu. Humanistid olid eelkõige ajaloolased, õpetlased, filosoofid ja bibliofiilid. Muutunud ellusuhtumine tõi kaasa soovi teiselaadse kunsti järele. Tähelepanu keskendus humanistidele, kellel oli palju ühist antiikaja
eristus avaliku moraali ja alamate moraali vahel. Ühelt poolt õigluse ja teiseltpoolt kasulikkuse vahele, seadsid 'hea' teoreetikud riigimeheliku tarkuse (prudentia). See seisneski oskuses laveerida vastavalt vajadusele õigluse ja kasulikkuse vahel, tunda ära situatsiooni, millal rakendada õigluse printiipe ja millal kasulikkuse printsiipe. Seega alusvooruseks on neil tarkus, mitte õiglus nagu humanistidel. Praktikas- Friedrich II Valitseja on rahva teener, kes on kohustatud käituma ausalt , targalt, omakasupüüdmatult justkui peaks iga hetk aru andma kodanikele. Sõda 1. Vana ja Uus Testament sõjapidamisest Vana testament – Jumal käsib Moosest rünnata linnu , riisuda ja orjastada Uus testament-keelab sõdida ja tappa. JUMAL TAGAB ISE ÕIGLUSE MAAPEAL. Võida kuri heaga!(aita vaenlast kui vaja, anna süüa, kosuta). 2. Augustinuse moraaliõpetus ning õiglase sõja doktriin
Väärikust peavad kõige soovitumaks kõigest, mida on võimalik õppida. Humanistlik pedagoogika, eitades feodaalseisuslikke printsiipe hariduses ja kasvatuses, püüdis uutmoodi organiseerida nii ühiskonda kui ka moodust lülitada temasse inimest. Pedagoogika ei tundnud mingeid sotsiaalseid piiranguid. Et saada humanistlikku kasvatust oli vaja võimeid ,,vabade kunstide" omandamiseks, vahendeid nendega tegelemiseks ja nende tähtsuse mõistmist. Osal humanistidel on selgelt väljendatud kodanlik- patriootilise kasvatuse nõudeid. Humanistid püüdsid kasvatada kuulsuse püüet, häbi ja austuse hirmu. Lastes arendatakse tegevuse aktiivsust, eitavat suhtumist logelemisse. Tööd vaadeldi kui karastamise ja füüsilise kasvatuse vahendit. Humanistid soovitavad mitte kuritarvitada ema kasvatust, ning mitte jätta last kauaks naistepoolele, varakult võõrutada mittevajalikest harjumustest
Ideaaliks kujunes ideaalinimene, kes pidi pädev olema nii kunstis kui ka teaduses. ( Näiteks: Leonardo Da Vinci ). Oluline oli ka selle inimese eneseteostus. HUMANISM inimesekeskne maailmavaade Tuntuimad renessansiaegsed kirjanikud: Boccacio, Petrarca, Dante Alighieri Oluliseks sai algupärandite lugemine, toimus nn tagasipöördumine allikate juurde.( nt Lorenzo Valla tõi välja selle, et Constantinuse kinkekiri on võltsing) Väga suureks eeskujuks humanistidel oli filosoof Cicero ( tema poolt kirjutatud ladina keel kinnitati õigeks ladina keeleks, keskaja ladina keelt hakati põlgama ) Antiigiihalus aitas kaasa ladina keele hääbumisele. Hakati uuesti pöörama tähelepanu kreeka keelele ja kultuurile ja avastati uuesti antiikmütoloogia ning Euroopa kõrgklassi seas said populaarseks maskiballid kus riietati end antiikmütoloogia tegelasteks. MAADE AVASTUS · 1450
Ühelt poolt õigluse ja teiseltpoolt kasulikkuse vahele, seadsid 'hea' teoreetikud riigimeheliku tarkuse (prudentia). See seisneski oskuses laveerida vastavalt vajadusele õigluse ja kasulikkuse vahel, tunda ära situatsiooni, millal rakendada õigluse printiipe ja millal kasulikkuse printsiipe. Seega alusvooruseks on neil tarkus, mitte õiglus 1 nagu humanistidel. Elluviimine praktikas: Näiteks Friedrich II ja Preisimaa: Ise uskus, et on anti- machiavellistlik. Ta leidis, et valitseja peab olema võimeline rahvale vastust andma oma tegude eest, kuid tema tegelik poliitika oli palju pragmaatilisem ning tegelikkuses lähtus pigem ikkagi printsiibist 'eesmärk pühendab abinõu' (nt Preisi kallaletung Austriale, 'Leiutage ettekääne'). Richelieu (sisuline peaminister) ja Prantsusmaa: Väljendas mõtteid, et riigi seadusi tuleb nö riigi
annaabi.ee 
