Leoninus Perotinus. majanduse tekkimine antiik-Kreeka "Viderunt omnes" *Maadeavastused skulpt.)Tähtsamad on gooti ja romaani stiil.Ilmub piibel.Muusika on liturgiline ja anonüümne.Rüütlilaulikud . Renessanss(14 saj.-17 saj. *Cantus firmus missa *Palestrina *Suur Skisma I pool)-humanismiajastu. *Paroodiamissa *Orlando di *Reformatsioon Renessanss Vertikaalsus asendub *Motett Lasso *Tähtsamad keskused horisontaalsusega.Ajastu *Ilmalik Veneetsia,Genova,Milan huviobjekt on polüfooniline missa o inimene.Ilmalik muusika ja Firenze tõuseb esile
Euroopa vaimukultuuri ilmalikustumine. (koguni irooniline hoiak kiriku suhtes) · Renessansliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. · Humanismiajastu inimese suhe maailmaga väga aktiivne; 15.-16. saj. suured maadeavastused, mis muutsid eurooplaste maailmapilti; loodusteaduste kiire areng; trükikunsti avastamine; ka nooditrükitehnika leiutamine (Petrucci) · Arutlused ilu üle kunstis ja muusikas (keskaeg arutles selle üle, mis on õige). · Uusaegsed väärtushinnangud lähtuvad inimesest ja tema meelelisest tajust. » Renessansiaegses kujutavas kunstis ja kirjanduses
*Humanism ja renessanss Kujunemise põhjused, koht; mõisted; levik Euroopasse ja tähtsus; Erasmus Rotterdamist Renessanss ning humanism levis üle kogu Euroopa (renaissance taassünd). Inimesed hakkasid üksteist ja üksteise võimeid rohkem tähtsustama, kirik kaotas üha enam võimu inimeste üle. Humanism tähendab inimlikust.Renessanss tähendab taassündi. Taasavastati antiikaja suursugusus. Antiikkultuuri ei püütud kopeerida vaid püüti luua midagi võrdväärset sellele. Humanismiajastu suhe maailmaga ei ole aktiivne. Sel ajastul hakkati maailma avastama ning tulemusteks olid suured maadeavastused. Hüppeliselt arenes ka teadus. Humanismiajastul hakkati inimest nägema kui loojat ning tänu sellele hakkati tähtsustama kunstnike ja poeete. Dante Alighieri ,, Jumalik komöödia" ; Giovanni Boccacio ,,Dekameron" Erasmus Roterdamist: Ta on omaaja silmapaistvam mõtleja. Pidas naeruväärseteks palju ameteid kui ka inimtüüpe
(politseiliselt) kontrollima erinevaid hügieeni ja rahvatervise valdkondi, nagu näiteks abielu, viljakus, rasedus, ämmaemanda-teenused, joogivesi, toit, seksuaalsuhted (incl. prostitutsioon), emade-laste tervishoid, riietus, korteriolud, surm (kalmistud) jne.19 Väiteks oli, et eesmärgiks on tekitada terve ja arvukas rahvastik, sest sellised rahvad on majanduslikult ja sõjaliselt tugevad. Ühelt poolt oli Frank humanismiajastu laps, ta jutlustas rinnaga toitmist, armastusabielu, värsket õhku ja mugavaid riideid. Teisalt toetas ta administratiivseid meetmeid. See tähendas, et nö "ülevalt poolt" riigi tasemelt, suruti elanikkonnale peale teatav maksu- jm reeglistik. Asuti rahvast harima ja aitama. Mõtteviis levis ka toona tugeva saksa kultuuri mõju all olnud Venemaal. Oluline sündmus Saksa rahvatervise ajaloos oli 1847. aastal aset leidnud tüüfusepuhang Sileesias. Seda saadeti uurima R
Uue kultuuri alged arenesid kõigepealt linnades e vabades linnriikides Firenzes, Veneetsias, Genovas ja Milaanos, mis olid kujunenud tähtsateks tööstus- ja kaubanduskeskusteks juba 14. sajandil. Itaalias arvestatakse renessansiaega ca 15.-16. saj. Vararenessansi tähtsamaks kunstikeskuseks on Firenze, kõrgrenessansis, 16. saj algul kandub kultuurikese üle Rooma. Põhjapoolsetes riikides avalduvad nähtused hiljem, ca 1500-1630. a, Eestis ca 1520/30-1650. a. FILOSOOFIA Algab humanismiajastu. Renessanss oli klassikaliste kunstiväärtuste ja intellektuaalsete püüdluste taassünd. Renessansi inimese maailmapildis oli Jumal endiselt kõige kõrgemal, kõige looja ja kõige valitseja. Jumal valitseb kosmose ja inimeste üle ja inimene omakorda looduse üle. Kõik hierarhia tasandid on omavahel seotud. Nähtav maailm on seotud jumaliku kosmosega, mikrokosmos peegeldab makrokosmost. Õppides tundma nähtavat maailma, õpiti seega tundma ka Jumalat (Hellström 1997).
annaabi.ee 
