õisi (või vilju). Tema ülesandeks on ka ainete esijuhtimine. Erinevalt lehest võivad varred piiramatult kasvada ja haruneda. Olenevalt aastaajast kannavad vars ja selle harud pungi või lehti, õisi või vilju. Taime elu vältel vars kasvab ja haruneb ning sirgub valguse poole. Ta oksad paiknevad nii, et lehed saaksid võimalikult palju päikesevalgust. Nii saab taim soodsamadtingimused fotosünteesiks. Püstine vars on Väänduv vars on nt kassitapul, humalal ja aedoal. enamikul meie kodumastest taimedest. Roomav vars on nt maasikal ja hanijalal.
steriliseerida virre, saada lahti mittesoovitud lenduvatest ühenditest ja keeta sisse humal. Humal (Humulus lupulus) on õlle tegemise põhikomponent. Õlle valmistamisel kasutatakse humalakäbisid, mis on korjatud emastaimedelt enne kollaseks muutumist. Käbid kuivatatakse ja pakendatakse niiskuse ja päikesevalguse eest kaitsvasse keskkonda. Õlles on humalal palju funktsioone. Ta annab õllele värvi ja lõhna, tekitab õllevahtu ning annab kibedust ja säilivust. Kibedust annavad alfahapped, mille sisaldus erineb sorditi ja oleneb ka aastast, millal käbid on korjatud. Koduse õlleteo juures on humalal kolm peamist eesmärki maitse, aroomi ja säilivuse pikendamine. Pärast keetu tuleb virre kiirelt umbes 20 kraadini maha jahutada. Lihtsaim ja kiireim moodus selleks on kasutada mõnda soojusvahetit, kuid saab ka ilma hakkama
meditsiinis. Rohkesti eeterlikke õlisid sisaldavad troopilised maitsetaimed. Meie jahedas ja niiskes kliimas kasvavad maitsetaimed ei suuda nendega võistelda, kuid siiski kultiveeritakse meilgi mitmeid liike ja seemnedki kaubandusest saadaval. Maitsetaimedes on palju mõruaineid, mis on tavaliselt taimedes mitmesugustes segudes koos eeterlike õlide, orgaaniliste hapete, süsivesikute ja teiste ainetega. Tüüpiline mõru maitse on koirohul, humalal, estragonil. Mõruained on söögiisu tekitajad, nad suurendavad maomahla eritust. Glükosiidid on taimedes sisalduvad orgaanilised ühendid, milles mingi monosahhariid (enamasti glükoos) või disahhariid on seotud mõne mittesuhkru molekuliga. Nad on enamasti mõrud, tihti mürgised, kuid väikeses koguses stimuleerivad organismi. Parkained on enamasti viljades, vartes, vähem lehtedes. Parkainete toimel muutuvad taimed kuivatamisel tumedaks (salvei, iisop, mint, basiilik jt).
Töödeldud marju kasutatakse ravimina. Nad aitavad vabaneda mitmetest seedehäiretest ja kõhulahtisusest. Ravimina kasutatakse mustikalehti, mis sisaldavad parkaineid. Pilt 3. Harilik Mustikas HUMAL (Humulus lupulus) Rahvasuus on ka kutsutud tappm makk, umalas, tapuväänik, viha, õllehumalad. Humalad (pilt 4) ronivad mööda puutüvesid kuni kuue, aga harva kuni kümne meetri kõrgusele. Vartel, leherootsudel ja õisikuraagudel on rohkesti konksutaolisi ogakesi. Viljadeks on humalal pähklid. Humalakäbisid kogutakse enne kui nad kollakaks muutuvad ja ise kuivavad. Seejärel kuivatatakse ja pannakse maitse järgi valmiva õlle sisse. Nad annavad õllele erilise värvuse ja lõhna ning ka kanguse. Samuti pikendavad nad selle joogi säilimisaega. Kuid vähemal määral on humalakäbisid kasutatud ka rahvameditsiinis. Neil on nimelt rahustav ja valuvaigistav toime. Humalakäbide abil võib vabaneda ka unetusest.
Kasutatakse lihas- ja liigesvaevuste leevendamiseks. Kõrvaltoimena seedetrakti vaevused. Mentool piparmündiõlist või sünteetiliselt. Tekitab külmatunde, millele ärgneb kipitus ja kerge tuimestus. 3. Humal (Humulus lupulus),- Rahustava, uneaega pikendava toimega. Ületarbimisel võib põhjustada iiveldust, peapööritust ja liigset unisust. Humal vähendab ületarbimisel seksuaalset aktiivsus ning võib tekitada iiveldust, peapööritust ja hüpnootilisi ettekujutisi, humalal on väga tugev rahustav toime. Välispidisel tarbimisel leevendab närvi-, reuma- ja liigesevalusid. Humal annab rahuliku südame ja une. Veiste-südamerohi (Leonurus cardiaca)- Rahustav, uinumist ja rahulikku und soodustav, südametegevust korrastav. Aitab korrastada närvilisusest tingitud südamevaevusi ja langetab vererõhku selle haiguse algstaadiumis. Viirpuu (Crataegus)- Südameveresooni laiendav, südametegevust korrastav, VR langetav. Tööstuslikke
maitse ja aroomi. Koos karamell-linnasega on seda lisatud Saku Porterile. Ühe liitri õlle valmistamiseks kulub keskmiselt 175 grammi ehk u. 5000 linnase tera. Humal on looduses laialt levinud väänjas rohttaim, mis kasvab metsikult mitmel pool maailmas. Looduslikult kasvav humal ei sobi oma kvaliteedilt õlle valmistamiseks. Õlle valmistamisel on humal eriline tooraine. Humal annab õllele omapärase meeldiva kibeduse ja mõnusa aroomi. Humalal on unikaalne, äärmisel keeruline keemiline koostis, mistõttu ei saa seda asendada mingite teiste ainetega, ilma õlle kvaliteeti ja omadusi muutmata. Tänu antiseptilistele omadustele mõjutab humal õlle säilivust. Humalas sisalduvad ained osalevad õlle vahu moodustamisel ja parandavad vahu püsivust. Ühe liitri õlle valmistamiseks kulub keskmiselt 2 grammi pressitud käbi-humalat. Vesi moodustab kuni 95% õlle koostisest, seega on vesi kõige mahukam tooraine õlle tootmisel
fütontsiidide järgi. Neis on glükosiide, flavonoide ja parkaineid, kuid peamisteks toimijateks on eeterlikud õlid. Eeterlikel õlidel on tugev antiseptiline või desinfitseeriv toime ja neid kasutatakse meditsiinis. Rohkesti eeterlikke õlisid sisaldavad troopilised maitsetaimed. Maitsetaimedes on palju mõruaineid, mis on tavaliselt taimedes mitmesugustes segudes koos eeterlike õlide, orgaaniliste hapete, süsivesikute ja teiste ainetega. Tüüpiline mõru maitse on koirohul, humalal, estragonil. Mõruained on söögiisu tekitajad, nad suurendavad maomahla eritust. Glükosiidid on taimedes sisalduvad orgaanilised ühendid, milles mingi monosahhariid (enamasti glükoos) või disahhariid on seotud mõne mittesuhkru molekuliga. Nad on enamasti mõrud, tihti mürgised, kuid väikeses koguses stimuleerivad organismi. Parkained on enamasti viljades, vartes, vähem lehtedes. Parkainete toimel muutuvad taimed kuivatamisel tumedaks (salvei, iisop, mint, basiilik jt)
annaabi.ee 
