Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"hulpivat" - 4 õppematerjali

ATLANDI OOKEAN
8
doc

ATLANDI OOKEAN

Vaikse ookeani või Atlandi ookeani keeristes tekkinud prügisaartesse. Plastprügi mahtudest annab aimu kasvõi tõsiasi, et igal aastal jaotatakse inimestele laiali ligi 500 miljardit kuni triljon kilekotti. Kas teie suudate seda numbrit hoomata? Ümbertöötlusesse jõuab kahjuks alla 3% kõikidest plastkottidest. Viimasel ajal on hakatud rääkima ka Atlandi ookeani prügisaarest (North Atlantic Garbage Patch). 2008. aastal hoiatas Charles Moore meres hulpivat plasti puudutavas uurimuses (avaldati ajakirjas Environmental Research), et ligikaudu 44% kõikidest merelindudest sööb mõnikord kogemata plasti ja see võib tuua kaasa saatuslikke tagajärgi. Loomad söövad plasti, kuna vees hulpivad plastosakesed meenutavad planktonit ja kilekotid meenutavad meduuse(www.ecomedia.ee). 6 Tarmo Tuuling Atlandi ookean

Geograafia → Geograafia
9 allalaadimist
Lothar-Günther Buchheim-Das Boot
3
doc

Lothar-Günther Buchheim „Das Boot“

lasi ühe pommi ja sai ka pihta tornile. Nad lootsid, et maal neid kuuldi ja tullakse appi. Nad arvasid, et inglased tulevad tagasi. Vana käskis vaiksel käigul edasi triivida, et allveelaev hoovusega minema ei läheks. U 27meest sai haavata ja nende eest kanti hoolt. Paljud mehed istusid väljas tekil kuna sukelduda ei saanud, põhi oli liiga madal ja seal olid ka miinid. Oli 24detsember. Peagi nägid nad eemal ühte hulpivat meest, kelle allveelaev oli ka põhja läinud ja ta oli suutnud pääseda. Nad võtsid ta peale ja andsid talle teki, et tal soojem oleks. Järsku märkasid nad eemal lähenevad tõkkemurdjat. Ja kui see lähemale jõudis nägid nad ka temale järgnevaid teisi laevu. Mehed olid suht hirmul kuid nad nägid järsku, et nad tervitasid prozektoriga ja õnnitlesid ja käskisid neil sadamasse minna. Nii nad tegidki. Sadamas oli neile vastu tulnud palju rahvast, kes loopisid ka lillekimpe

Kirjandus → Kirjandus
4 allalaadimist
Polaaralad
9
doc

Polaaralad

laevatee. 2006. aastal teatasid USA teadlased, et Arktika võib aastaks 2040 täiesti jäävaba olla. Kuid nüüd kardetakse tagasisidemehhanismide mõju suurenemist, mille tagajärjel võib jää veel kiiremini ära kaduda. Kõige suurema mõjuga tagasisidemehhanism Arktikas on järgnev: jää, mis peegeldab tagasi ligi 90% sellele langevast valgusest, sulab soojenemise tagajärjel. Vesi, mis on tume neelab aga hoopis rohkem (ligi 90%) valgust ning soojendab veelgi vees hulpivat jääd. Selline mehhanism taastoodab enda tekitatud tagajärgi. Mullu 1. märtsil välja kuulutatud rahvusvaheline polaaraasta (2007­2008) on sedapuhku juba neljas. Tegu on hiiglasliku teadusprogrammiga, mis keskendub Arktika ja Antarktika tavapärasest põhjalikumale ning -3- ulatuslikumale uurimisele ning vältab ametlikult kuni 2009. aastani. Rahvusvahelise polaaraasta korraldajad on rahvusvaheline teadusnõukogu

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
Meditsiiniajaloo konspekt
65
doc

Meditsiiniajaloo konspekt

Toimus ka teatav üldine lähenemisnurkade muutus ­ nt hakati jälle tegelema esmaabi jms-ga. Keskajal oli esmaabi valdkond, mis kiratses. Nt suhtumine enesetapjatesse ­ neid peeti ebapuhtaiks, mis omakorda tähendas, et ka nende puudutamine, nende asjade puudutamine ei olnud soovitav. Samas vajas iga selline oletatav enesetapujuhtum uurimist ning nagu tänapäevalgi, ei tohtinud enne kriminalisti saabumist midagi sündmuskohal puudutada ­ näiteks ei tohtinud vees hulpivat keha välja võtta veest, või poodut silmusest. Sama kehtis ka traumade puhul. Põhimõtteliselt pidid nt ka vigastatud ootama, kuni juurdlusorganid asja üle vaatavad. Lisaks võis mõnes juhtumis tunnistajaks jäämine kujuneda suhteliselt ebameeldivaks elamuseks ­ piinamine oli toona juurdluste läbiviimisel küllaltki tavaline nähtus ning polnud kindel, et mitte näiteks tunnistaja suhtes ei soovitud seda rakendada.

Meditsiin → Meditsiini ajalugu
52 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun