tormava taeva ja tähtede all. Inimsüdamest andis aimu Valgusähvatus allikal. Lepitus Kaheks külmaks, kurjusest kaameks õeks Minu süda ja mõte loodi. Mida põlgas üks, pidas teine tõeks, Tõusis üks, jäi teine voodi. Nad sapiks muutsid maitsvad road ja sõtkusid taignasse kruusa. Aga kord kui neil vihaselt välkusid noad, istus lävele mõtlik muusa. Vaevalt nägid ta pilgud uurijad hullund õekseid, kui sündiski pööre: vaikselt laskusid mõlemad fuuriad päästma lahti ta kinganööre. Suvi Taeva silmad on mu kohal sügavad ja hellad. Kõrgel rohelises kuplis löövad metsakellad. Suvi sammub üle põllu, juustes viljakõrred, mullas kobrutades käivad suured pulmatõrred. Mõdupiisku piilab õitest ristik mesirõske. Maasikatel magus veri valgub ühte põske.
Juba priiskabki kui purjus: Oi, neid põhjatumaid suid! puna kasvab nagu kurjus - Vaja sööta sitkeks luid, oh neid kihisevaid limu! selga sulist sooja kinda, Seda sigimisehimu! taha lustiliku saba, tiivad külge - laulu rinda, Seisab enda õnnest rõhut - õhk kõik veretama lõhut. et see tõuseks, ja see tõuseks, erk ja vaba. Nüüd ta upub endakattu, oma hullund vilja sattu. Nüüd on marju, nüüd on marju! Kuskil pole nendest varju: ruttab rüppe, ripub põue - verev katus üle õue. Värav ägab sagarates, tormamas neid treppi mattes juba rõdu poole, kuna uksest uhkab puna, puna. Hommikul ja aknast sisse vägisi su magamisse veereb kobarate muna, unne undab puna, puna. Kevad Tühjad tunnid Näe, lihavaks löönd võsuluu Olen-elan - vaaruv vari:
Näod on tuhmunud pildialbumist piltidel. Vaarisad ja vaaremad,vanaisad ja vanaemad, isad ja emad. Koeru kirikukella kumin õitseb ülasena õhtutaevas. Ja tagasitulek ei ole enam vihkamine. Koerus 8.aprill 1990 Tuulte teedel Kihutavad, kihutavad hullund tuulte ratsud, lakad, sabad vuhisevad, sõõrmeis tormi naeru. Valjad võikalt kõlisevad, vastu taevaseina kapjadest lööb jäisi naelu - surma, karjeid, leina. Inimene jõuetu, sa püsti käia katsud rajal - idatuulte, läänetuulte iilest uhut. Ümberringi kohiseb ja praksub, ulub võikalt. Tuultest siia-sinna puhut, kanarbikus põikad. 10 Tinavalge kuu, su puuslik, järel samme hiilib,
Hamleti järgi luurama, et saada kinnitust kas Hamlet on mõistuse kaotanud. Ta armastas ja austas väga oma venda Laertest. Opheliat viis hullumiseni hetk kui Hamlet ta hülgas. 8. Arutle, miks on Hamlet traagiline tegelane? 9. Hull Hamlet kelle jaoks ja miks? Selgita! Hulluks pidasid Hamletit Polonius ja Claudius, sest nad tahtsid teda kõrvaldada. Peale seda kui Hamlet näeb teistkordselt oma isa vaimu oma ema Gertrudi toa aknast, hakkas ka Gertrud arvama, et tema poeg hullund on. 10. Iseloomusta Claudiust, head ja halvad iseloomuomadused. Rühmita ja kommenteeri iga loomuomadust. Tõesta, et Claudius oli Hamleti vastane. Claudius oli ilmselt kade oma venna võimu üle ja mürgitas tolle. Samuti armastas ta Gertrudi väga ja tahtis toda omale. Ta ei sallinud Hamletit, oma venna poega silmaotsaski ja üritas teha kõike, et Hamletist lahti saada. Esmalt üritas ta kõiki veenda, et Hamlet pole