Üks osa tarbijaid, kes on kaotanud lootuse kodulaenu saada, suunab koduostuks säästetud omakapitali tarbimisse. Selle tulevikuks säilitamine on riskantne. Lisaks jäävad neile, kes on kavatsenud kodu soetada ja harjutanud pangalaenu tagasimakseid kokku hoidma, aga ei ole laenu saanud, suured summad tarbimiseks alles. Neljas ja ilmselt põhiline ostuhulluse tekitaja on psühholoogiast tuntud tõde: kui kaupmees suudab luua defitsiidi tunde (ainult ,,hulludel päevadel" allahindlus 60%; kaupa on piiratud kogustes; pakkumine kehtib, kuni kaupa jätkub!), siis tarbija valib suure tõenäosusega ostukäitumise, tekib ostupalavik. Kuid kindlasti võtavad Eesti praegust majanduslikku olukorda tõsiselt paljud inimesed. Nad mõistavad kriisi saabumist. Ilmselt ei sõida nad enam autoga nii palju kui pool aastat tagasi. Kasutades rohkem ühistrantsporti. Küllap kaalutakse ka igapäevast toidukorvi täites, mida ja kui palju osta
puhkust ja lõõgastust. Kõik need asjad on vahendid, et saaksime nende keskel OLLA ja rahuldada oma igapäevaseid vajadusi, mitte selleks, et saaksime OMADA uhkemat, kallimat autot, maja jne. Paljud on praegu hädas oma pangalaenudega, sest majanduse kõrgperioodil ei arvestanud nad tegelike vajadustega, vaid tahtsid pisut toretseda ja laenasid ennast lõhki. Asjade saamiseks ja omamiseks minnakse vahel lausa absurdini. Oleme kõik näinud või isegi osalenud kaubamajade hulludel päevadel, kus inimesed ei mõtle tihti, kas neil seda kaupa vaja on ja loobuvad inimväärikusest ostuhimu nimel. „Võidab see, kel on surres kõige rohkem asju,“ ütleb üks tuntud virtuaalne lauamäng (www.rakett.org). Tegelikult on õnneks kõik selles mängus hoopis vastupidi, mängu jooksul küll koguneb igasugu mõttetuid ja kalleid „asju“, kuid neist tuleb hoopis lahti saada! Mängu võidab see, kellel on mängu lõpuks kõige vähem asju ja nende eest saadavaid punkte
Siis on endal kindlam tunne ning ükskõik mis olukorras on mida võtta. Kuid on ka neid inimesi kes saavad niigi palka alla miinimumi ning neil on raske midagi kõrvale panna. Nad säästavad niikuinii iga päev. Laenude võtmist ei poolda ma mingil juhul. Alguses on küll see vajalik ja laenatud raha olemas, kuid pärast on vaja hakata seda tagasi maksma. Laenudega kaasneb tavaliselt palju probleeme ning kust see tagasimakstav rahagi võtta, kui seda ennegi ei ole olnud. ,,Hulludel päevadel" tasub käia ainult siis, kui on kindel plaan midagi osta ning on teada, et see kaup on sellel korral odavam. Tavaliselt ostetakse osturallidelt kokku selliseid asju, mida hiljem üldse vaja ei olegi aga sellel korral on need lihtsalt nii odavad. Ostuhulluses ei teadvustata endale mida ostetakse. Alguses küll säästetakse, kuid mingi osa nendest säästudest kulutatakse siiski mõtlematult ostuhulluses.
Kui last õpetada väiksest peale säästma teeb ta seda ka tulevikus ja täiskasvanuna. Inimesi keda pole õpetatud säästma ja kes seda ei oska, neid aitaks kindlasti inimene kes oskab säästa ja keda ta usaldab. Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum on veendunud, et eestimaalaste raha kasutamise oskus pole kiita. Viimaste andmete põhjal arvan mina sama, kuna nüüd majanduskriisi ajal laristati rohkem kui kunagi varem ,,hulludel päevadel" ja ,,osturallil." Viimase paari aastaga on säästmine muutnud popimaks. Eesti pankkade andmetel on eraisikute hoiuste jääk hüppeliselt kasvanud. Ma arvan, et see on väga hea, et inimesed hakkavad säästma. Järelikult eestlased mõtlesid paar aastat tagasi ka sellele, et kui majandus langeb, mis saab ja hakati säästma. Ma arvan, et kindlasti kui oli märgata majanduse langemist hakkasid paljud Eesti inimesed säästma. Kasutatud kirjandus: http://w.hansa
hunnik karvu. Selgub, et mõrvar on orangutan, kelle omanik tuleb Dupini ja Egaeuse juurde oma loomale järele ning tunnistab kõik mõrva kohta üles, mida ta teab. ,,Dr Tõrva ja professor Sule süsteem" tegelasteks on Egaeus, . Egaeus läheb ühe tuttava juurde, kes on arst. Seal arsti vastuvõtumajas on üks naine, keda Egaeus alguses hulluks peab ja siis küsib hiljem üle, kas ta on või ei ole hull. Arst räägib Egaeusele oma rahustamissüsteemist, kus ta laseb hulludel arvata, et nad ongi need, kelleks nad ennast peavad. Näiteks üks hull arvas, et ta on kana, seega teda toideti nagu kana. Nüüd pakuti Egaeusele lõunat, mis tema jaoks väga pentsik tundus. Toiduga käituti väga pillavalt, aga üldine meeleolu oli vaimukas. Arst rääkis kõikidest naljakatest hullude juhtumitest. Ta rääkis, et hullud olid valvuritega kohad vahetanud ja valvurid kongi heitnud ning ise neid valvanud ja endale ise ravimismeetodi loonud
annaabi.ee 
