Nad koputavad iga inimese südamele, et igaüks end ise muudaks. Ere näide sellest on möödunud kuul juhtunu. Nimelt toimetasid rohelised Euroopa Parlamendi sissepääsu juurde neli urni radioaktiivsete jäätmetega. Kellegi elu küll ohus polnud, sest jäätmed olid pliisilindriga betoonurnides, kuid eesmärk ei olnudki kellelegi haiget teha või ära tappa, taheti vaid poliitikute tähelepanu juhtida sellele, et sageli ladustatakse need jäätmed inimsete elupaikade lähedusse ja hullematel juhtudel isegi vette. Kuid ei pea püsima ka ainult äärmustes. Üle maailma elab palju inimesi, kes ei kuulu otseselt kuhugi organisatsiooni või roheliste erakonda, kuid kes on sisimas rohelised ja juhivad teiste tähelepanu asjadele, mis on olulised. Nagu näiteks helilooja-astronoom Urmas Sisask võitleb Tuhala lähedusse Nabala karstialale kavandatavate lubjakarjääride vastu. On selge, et inimesed ei suuda pidurdada protsesse, mis on looduse poolt määratud.
Mänguautomaadid on ehitatud üles inimese psühholoogia järgi, vahepeal annab see võite, et inimesed mängu jätkaksid, kui võite ei tuleks, siis ei mängiks ju keegi. Mängurluse suurim probleem on see, et kui võit on käes, siis arvavad inimesed, et miks ei peaks nad uuesti võitma. Inimesed ei oska eesmärki seada mängurluses. Hasartmänge mängides ei pane tähelegi, kuidas rahakott aegamööda tühjeneb. Kõige hullematel juhtudel ongi inimesed ennast paljaks mänginud ja jäänud majast, autodest ja muust maisest varast. Ei saa aga öelda, et hasartmängudega pole võimalik raha teenida. Nii mõnedki inimesed ongi professionaalsed hasartmängurid, kes elavad väga rikkalt. Enamus mänguritest on aga sellised, kes jäävad realistlikuks, nad loodavad küll võita, kuid nad eeldavad kaotust, pannes mängu ainult sellise summa, mille kaotamist saavad nad endale lubada.
aasta tähistas hädade tulekut ennenägematus ulatuses. Herbert Hoover arvas, et riigi asi ei ole majandust juhtida ning see muutis kogu olukorda veel hullemaks ning pooldas majandusliku liberalismi poliitikat. Riik puutus majandusse võimalikult vähe. Tööpuuduse tase muutus eriti kõrgeks. Kui 1920ndate jooksul kõikus tase 5-6 protsendi piires, siis 1932. aastaks oli see juba jõudnud peaaegu 24 protsendini. Kõige hullematel kriisipäevadel 1933. aastal oli ligi 13 miljonit inimest tööta. 1932. aastal oli tööstuse tootmisvõimalus vaid 40% ja börsituru käive vaid kümnendik krahhile eelneva aja käibest. Ühiskonna struktuuris olid tõsised ebakõlad. Töötute hulgas levisid kommunistlikud meeleolud. Inimesed jäid nälja, kodutuks, kaotasid oma raha, jäid töötuks. Kogu pangandus oli allakäinud. Näljademonstratsioonid, protestid ja meeleavaldused muutusid suuremates linnades tavaliseks nähtuseks.
B-vitamiine on kehal iga päev juurde vaja, sest keha ei talleta neid, ja mitmed ained (alkohol, nikotiin, kofeiin, rafineeritud suhkur) lõhuvad B-vitamiinide molekule, muutes need kehale kasutuks. B1 ehk tiamiin on oluline koensüüm, mis aitab kehal toidust energiat saada. B1 on vajalik närvisüsteemi jaoks ja suhkrust energia tootmiseks. Tiamiini puudus võib põhjustada kehakaalu langust, emotsionaalseid probleeme, nõrkust, valu jäsemetes, südamerütmi häireid ja hullematel juhtudel isegi amneesiat. B2 ehk riboflaviin on väga oluline nii valkude, rasvade kui ka süsivesikute seedimiseks. B2 aitab ära hoida huulte mõranemist, tundlikkust päikesevalguse vastu, peavalusid ja ka katarakti B3 ehk niatsiin on paljudes toitudes ning esinevad leebemad variandid vaegusest: närvilisus, isu puudumine, seedehäired, raskus mõelda ja keskenduda ning peavalud B5 ehk pantoteenhape on oluline naha terviseks, punaste vereliblede ja hormoonide tootmiseks.
annaabi.ee 
