Nad vedasid talle küll vett, kuid Alan väsis ära ning hobune pidi siiski surema. Alani maja juurest möödusid tihti kotimehed, kellega Alanile meeldis väga rääkida. Ühe kotimehe nimi oli Viiuldaja, sest ta hoidis oma pead viltu just nagu mängiks viiulit. Alanile meeldis Viiuldajaga rääkida. Paar päeva peale Viiuldaja viimast külaskäiku said Alan ja ta isa teada, et Viiuldaja oli oma enese lõkkes surnuks põlenud. Kotimehed rääkisid temaga erinevalt.Üks hulkurist metsamees McLeod, lubas Alani võssa, kus ta töötas kaasa võtta, kui poisi vana lubab. Kuna Alani isa lubas, siis läkski Alan koos McLeodiga võssa mehele appi. Raamatus jutustab Alan väga elavalt, kuidas nad Peteriga vankri kriuksudes mööda teed sõitsid. Ta seletab pikalt suursugusest metsast, kust nad läbi sõitsid. Peter jutustas Alanile palju lugusid ja Alan kohtus tänu sellele reisile paljude uute inimestega. Peale teekonda, tahtis isa teada kõiki üksikasju, mis seal juhtus.
Poisid proovisid koos ka psta hte pua ajal kukkunud hobust. Nad vedasid talle kll vett, kuid Alan vsis ra ning hobune pidi siiski surema. Alani maja juurest mdusid tihti kotimehed, kellega Alanile meeldis vga rkida. he kotimehe nimi oli Viiuldaja, sest ta hoidis oma pead viltu just nagu mngiks viiulit. Alanile meeldis Viiuldajaga rkida. Paar peva peale Viiuldaja viimast klaskiku said Alan ja ta isa teada, et Viiuldaja oli oma enese lkkes surnuks plenud. Kotimehed rkisid temaga erinevalt.ks hulkurist metsamees McLeod, lubas Alani vssa, kus ta ttas kaasa vtta, kui poisi vana lubab. Kuna Alani isa lubas, siis lkski Alan koos McLeodiga vssa mehele appi. Raamatus jutustab Alan vga elavalt, kuidas nad Peteriga vankri kriuksudes mda teed sitsid. Ta seletab pikalt suursugusest metsast, kust nad lbi sitsid. Peter jutustas Alanile palju lugusid ja Alan kohtus tnu sellele reisile paljude uute inimestega. Peale teekonda, tahtis isa teada kiki ksikasju, mis seal juhtus.
Natalja Gontsarova 22 Puskini surm Puskini naisele hakkas erilist tähelepanu pöörama Dantes. Mees oli vaese Alsace'i aadliku poeg. Ta sattus Saksamaale ainsagi krossita. Saatus viis ta kokku parun Heeckereniga, Hollandi saadikuga Peterburis. Leiti mõjuvõimsad soosijad ja Dantes arvati lipnikuks Kaardiväe ratsapolku. Heeckeren lapsendas noormehe, kes ühe hetkega sai tühja taskuga kodutust hulkurist jõukaks inimeseks ja rikkaks pärijaks. Et kindlustada oma positsiooni Peterburis, kasutas Dantes osavalt ära daamide soosingut. Kummalised suhted Heeckereniga lasusid räpase plekina tema nimel ja ähvardasid rikkuda tema edukalt alustatud karjääri. Väljapääsuna nähti kõmulist ja avalikku romaani mõne tuntud suurilmadaamiga. Oma pealekäimise objektiks valis ta just nimelt Puskini naise.
#6 Enne suurt tormi on Ekke ja Eneken aias rääkimas. Kuid mida torm lähemale tuleb seda kõvemini hüütakse Enekeni tuppa kuni lõpuks too lähebki. Ekke aga püsib paigal isegi siis kui vihma juba padutab. Ta kõnnib oma kadunud isa Kalevi kuubes ringi mööda randa sügaval mõttes ja tahtes karjuda lainetel võidukalt vastu, Ekke Moor tervitab! Aga ta ei tee seda kuna Eneken oli just talle tunnistanud, et on temas armunud isegi kui too on selline hulkurist puude rippujast logard, ta arvab, et on ju vaja puhast vett, et pesta roojast. Eneken tunnistas, et kui tema seal turul rahva massis seis tahtes midagi väikest endale ja tema perekond temast hetkel huvitatud ei olnud siis oli Ekke kättega vehkides ja valged juuksed silme ees tulnud ja teinud talle selle väikse kingituse isegi kui see oli varastatud raha eest, seetundus Enekesele hetkel meeldiv, et Ekke teeks ükskõik mida, et teda rahuldad. Siiski olevat Ekke toores ja
Draama Norra kirjanik Henrik Ibsen (1828-1906) pani XIX sajandi II poolel aluse moodsale draamale. Kujundas välja valdavalt proosavormis loodud kaasaja-ainelise sotsiaalse ja psühholoogilise rõhuasetusega draama. Alustas rahvusromantilise loominguga (1814 oli Norra vabanenud Taani võimu alt), kirjutas värssdraamasid Norra ajaloost ja laenas teemasid skandinaavia saagadest.1864 läks vabatahtlikult maapakku, kus valmisid tema uuenduslikud näidendid. "Peer Gynt" (1867) egoistlikust hulkurist, kes on lindpriiks kuulutatud. Solveig ootas teda kogu elu. "Nukumaja" (1879) räägib naiste õigustest. Peategelasesse Norasse oli juba isa suhtunud nagu lapsesse või mänguasja, kuid tema tahtis elada inimväärset elu. Nora otsustas kodust lahkuda, kui mees ütles, et tal on kohustused tema ja laste vastu, ütles Nora, et tal on kõigepealt kohustused iseenda vastu. Ibseni arvates pidi inimesel olema mitte ainult õigus, vaid ka kohustus teha sõltumatuid otsuseid
annaabi.ee 
