metaan, mida kasutatakse kütteks nagu maagaasi. SELETA MÕISTED GMO geneetiliselt muundatud organism ehk organism või viirus, mille geene on geenitehnoloogiliste meetoditega muudetud vi mille genoomi on siiratud uusi geene Farmakogenoomika teadusharu, mis uurib kuidas geneetilised erinevused mõjutavad organismide reaktsiooni ravimitele Vedelsööde vedel toitelahus, kus kasutatakse mikroorganisme või hulkraksest organismist eraldatud rakke Herbitsiid umbrohumürk Geenitehnoloogia teadusharu, milles DNA manipuleerimisega muundatakse rakkude, organismide ja viiruste geneetilist infot
materjaliosakeste loomise ja neile kasutuse leidmisega Geenitehnoloogia – teadusharu, milles DNA manipuleerimisega muudetakse rakkude, organismide ja viiruste geneetilist infot Biotehnoloogia – rakendusteadus, kus elusorganisme kasutatakse põllumajanduses, teaduses või tööstuses Bioreaktor – seade, kus keemilisi protsesse korraldavad elusorgnismid või elusorganismidelt eraldatud biokeemiliselt aktiivsed ained Vedelsööt – vedel toitelahus, kus kasvatatakse mikroorganisme või hulkraksest organismist eraldatud rakke Laktoos – piimas ja piimatoodetes sisalduv suhkur Biokütus – energia tootmiseks kasutatav orgaaniline aine, mis on tekkinud keskkonda hiljuti moodustunud organiside elutegevusest Bioremediatsioon – bioloogiliste vahendite kasutamine mürgiste jäätmete eemaldamseks keskkonnast Biorelv – bioloogiline mürk või haigustekitaja, mida kasutatakse sõjas, et nakatada või tappa inimesi, teisi loomi või taimi
sinakaks. Mütseelist kerkib pintsli- või luuataoliselt mitmekordselt hargnenud eostekandja. Igal harul on 1-4 eostuge, mille otstest vabanevad eosed - koniidid. Pinnases ja koresöötadel eriti levinud. Leidub ka piimasaadustes, köögi- ja puuviljadel, samuti niisketel esemetel. Mitmed liigid produtseerivad penitsilliini. Kasutatakse ensüümpreparaatide, antibiootikumide tootmiseks ja juustu valmistamisel. Kolbhallitus - hulkraksest hüüfist moodustunud mütseel. Noorelt on see valge. Pärast eoste tekkimist muutub seene värvus liigist olenevalt roheliseks, kollaseks või mustaks. Hallituse mütseelist kasvab üles eostekandja, mis lõpeb niitja eostoega. Sellest hargnevad eosniidid kiirja pärjana. Eosniidi tipust eraldub pidevalt eoseid - koniide. Kolbhallituse liigid asustavad massiliselt koresööta, eriti sageli esineb heintel. Mõned liigid kahjustavad ka elavaid organisme. Üksikud
Nt bakterid, protistid, kasvajate rakud. c) pungumine. Ebavõrdne mitoos, kus moodustuv rakk on alati väiksem ja jääb lähterakuga seotuks. Kas siis lõplikult seotuks (tek koloonia) või ajutiselt. d) hulgijagunemine. Esmalt jaguneb rakutuum kaheks, 4-ks, 8-ks... 128-ks. Tagajärjeks hulktuumne struktuur, mis laguneb ja moodustub tuumadele vastav arv rakke. Nt algloomad (malaaria ja toksoplasmoosi tekitavad). 2. Lähtuvalt hulkraksest struktuurist a) Loomariigis. 1. pooldumine - piki või risti. Nt ripsussid, hulkharjasussid. 2. pungumine - hüdrad. 3. fragmentatsioon - vanem organismikeha jaguneb iseeneslikult kaheks või enamaks osaks, millest tek uued organismid. Nt polüübid, okasnahksed (meritäht). 4. pedogenees - vastses tekib omakorda terve hulk teist järku vastseid, millega tagatakse vegetatiivne paljunemine. Nt imiussid. 5. polüembrüonid - ühemunaraku mitmikute teke
c. Nt. osa amööbe 3) Skisogoonia e. hulgijagunemine algul jaguneb tuum (2|4|8|16|32|64|...|256) tulemuseks hulktuumne struktuur, mis kannab nimetust plasmoodium. Plasmoodium jaguneb tuumade arvule vastavaks rakkude hulgaks. See on omane protistidele: eosloomadele, kes on rakusisesed parasiidid. a. Nt. malaaria tekitaja b. Nt. toksoplasmoos, põhjustab toksoplasma, saadakse lapseeas kassilt. Vegetatiivne paljunemine lähtuvalt hulkraksest struktuurist Taimeriigis toimub erinevate vegetatiivsete organite või nende osadega ja on seotud taime elutsükli kestvusega. Üheaastased e. süvikud, kaheaastased e. ületalvikud, mitmeaastased e. püsikud. Vegetatiivselt paljunevad eelistatult püsikud. 1) Juurtega (omajuursed) nt. lepp, haab, ploom, kirss, nõges,ohakas 2) Muundunud võsudega a. Mugulatega: kartul, maapirn b. Sibulaga: tulp, sibul c. Risoomiga: orashein, iirised, maikelluke
esinemine Levikupiirid biosfääris Ulatuslikumad Vähem ulatuslikumad Evolutsioneerumine Varem Hiljem Paljunemine 15.12.08 1) Suguline 2) Mittesuguline a) Vegetatiivne. Ühest rakust lähtuvalt: I. Mitoos II. Amitoos III. Pungumine IV. Hulgijagunemine b) Eoseline Vegetatiivne paljunemine lähtuvalt hulkraksest struktuurist: Loomariik: 1) Pooldumine piki või risti (ripsussid, hulkharjasussid) 2) Pungumine (hüdra) 3) Fragmentatsioon vanemorganismi keha jaguneb iseeneslikult kaheks või enamaks osaks ja nendest tulevad uued organismid 4) Pedogenees vastses tekib omakorda terve hulk teist järku vastseid, millega tagatakse vegetatiivne paljunemine 5) Polüembüonid ühe munarakumitmiku teke Vegetatiivne paljunemine taimeriigis:
sünteesivõimekus Kasv kunstlikes piiramatu piiramatu Piiratud, erandiks tingimustes kasvajad (koekultuurides) III. PALJUNEMINE JA ARENG Paljunemine jaguneb kaheks: suguline ja mittesuguline. Mittesuguline jaguneb kaheks vegetatiivne ja eoseline. Veretatiivne jaguneb ühest rakust lähtuvaks ja hulkraksest struktuurist lähtuvaks. Vegetatiivne paljunemine lähtuvalt ühest rakust o Rakkude jagunemine Päristuumsetel mitoos Amitoos eeltuumsetel, osadel päristuumsetel o Pungumine ehk ebavõrdne mitoos (kool tutvustab pärmseeni; amööbid, vetikad) 33 o Hulgijagunemine ehk skisogoonia (koolis: läbi joonise eosloomade tasandil). Tekib
annaabi.ee 
