Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"hulknurgaga" - 5 õppematerjali

Hulknurgad
1
doc

Hulknurgad

hulktahukas, mille kõik tahud on võrdsed korrapärased hulknurgad ja kõik mitmetahulised nurgad on samuti võrdsed (nt. tetraeeder ­ 4 võrdkülgset kolmnurkset tahku, oktaeeder ­ 8, ikosaeeder ­ 20 , KUUP e. heksaeeder ­ 6 ruudukujulist tahku, dodekaeeder ­ 12 võrdkülgset viisnurkset tahku). Prisma ­ hulktahukas, mille 2 tahku on vastavalt paralleelsete ja võrdsete külgedega hulknurgad ning ülejäänud tahud rööpkülikud, millel on kummagi hulknurgaga üks ühine külg. Paralleelsed tahud on põhjad, ülejäänud tahud on külgtahud. Prisma diagonaaltasand ­ tasand, mis läbib kahte mitte ühele tahule kuuluvat külgserva. Püstprisma - kui külgservad on põhjaga risti. Kui ei ole, siis on kaldprisma (külgtahud on rööpkülikud). Püstprisma külgpindala ­ põhja ümbermõõt*kõrgus. Korrapärane prisma ­ põhjadeks on korrapärased hulknurgad. Mittekorrapärane prisma ­ prisma, mis ei ole püstprisma või mille

Matemaatika → Matemaatika
174 allalaadimist
Prisma
1
doc

Prisma

Ande Andekas-Lammutaja Matemaatika ­ Prisma Prismaks nimetatakse hulktahukat, mille kaks tahku on paralleelsed kumerad hulknurgad ja kõik ülejäänud tahud on rööpkülikud, millel on kummagi hulknurgaga üks ühine külg. Paralleelseid hulknurki nimetatakse prisma põhjadeks, nende külgi prisma põhiservadeks. Rööpkülikuid nimetatakse prisma külgtahkudeks ja külgtahkude ühiseid servi prisma külgservadeks. Kui prisma põhjaks on n-nurk, siis nimetatakse prismat n-nurkseks prismaks. Prisma külgservad on võrdsed ja paralleelsed. Püstprismaks nimetatakse prismat, mille külgservad on risti põhjaga. Kaldprismaks nimetatakse prismat, mille külgservad ei ole risti põhjaga

Matemaatika → Matemaatika
298 allalaadimist
Matemaatika mõisted
4
doc

Matemaatika mõisted

60. Perioodiline kümnendmurd ­ kümnendmurd, mille murdosa mingist kindlast kohast alates teatav numbrite rühm lõpmatult kordub. 61. Piirdenurk ­ nurk ringjoone ühise otspunktiga kõõlude vahel. Piirdenurk võrdub poolega samale kaarele toetuvast kesknurgast. 62. Prisma ­ hulktahukas, mille kaks tahku on vastavalt paralleelsete ja võrdsete külgedega hulknurgad ning ülejäänud tahud rööpkülikud, millel on kummagi hulknurgaga üks ühine külg. 63. Pöördarvud ­ kaks arvu, mille korrutis võrdub ühega. 64. Pöördkeha ­ keha, mis tekib tasandilise kujundi pöörlemisel mingi fikseeritud sirge, nn. telje ümber. 65. Pöördteoreem ­ antud teoreemist p -> q eelduse ja väite vahetamisel saadav teoreem q -> p. 66. Pöördvõrdeline seos ­ niisugune seos kahe suuruse x ja y vahel, mille korral nende suuruste korrutis on konstant a : xy = a. 67

Matemaatika → Matemaatika
155 allalaadimist
Tartu Kesklinna linnaosa arengu kirjeldus
34
docx

Tartu Kesklinna linnaosa arengu kirjeldus

(Foto: Rahvusarhiivi kaartide infosüsteem) 15 .Lisa 2.sisaldab joonist 7, millel on kujutatud Tartu tänaavõrgustikku , Kaart on valminud topokaardina 1947. aastal. Joonis 7. Topokaart Tartust, valmimisaasta 1947. (Maa-ameti Geoportaal) Lisa 3 sisaldab Joonis 8, millel on sinisete hulknurkadega ära toodud Kesklinna linnajao kultuurimälestised. Joonis 8. Kesklinnas paiknevad kultuurimälestised on ära toodus sinise hulknurgaga.( Maa- ameti Geoportaal) 16 Kasutatud kirjandus 1. Estonica kaardiserver, 2000. Kättesaadav: http://www.estonica.org/et/pildid/Eesti_haldusjaotuse_kaart/ (Viimati külastatud 13.05.2014) 2. Lott, J, 1974. Tartu Eesti NSV. Perioodika. Tallinn. 3. Maa-ameti Geoportaal. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis

Kultuur-Kunst → Kultuurid ja tavad
18 allalaadimist
Arvutigraafika I TIHEND
184
pdf

Arvutigraafika I TIHEND

Käsule TRIM vastupidist toimet omavad käsud EXTEND [EX] ja LENGTHEN. Neist esimene töötab samuti piirjoontega, kuna teine muude vahenditega. * * * Ülesanne 2 Tihend 83 VIEWRES Ringjoonte suurendamisel võib tekkida probleem selles, et ringjoont ei kuvata siis enam sujuva joonena, vaid see asendatakse hulknurgaga (HOIATUS: punkti asukoha täppismääramised, seadistatud käsuga OSNAP, töötavad joone tegeliku – matemaatilise – oleku alusel, vasakul punktis 1 (seda joonisel kriipsjoonega näidatud ringjoont ei kuvata) kuna punktis 2 (ringjoon kuvatakse korrapärase kõõl-hulknurgana) ringjoone leidmist ei toimu). 1 2 m m

Inimeseõpetus → Inimese füsioloogia
11 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun