armastust. Armastust ennast on raske defineerida. See on suurim ja üllaim tunne, mida kaks inimest omavahel tunda saavad, kuid mitte ainult. Armastust saab tunda oma pere, kodumaa, looduse ja põhimõtteliselt iga nähtuse vastu. Iga armastus kahjuks ei ole ilus ja õige. Kõige valem ja veidram armastus oli loetud teostes kahtlemata "Oidipuses". Õnneks polnud poja ja ema vaheline ebaterve armastus, kust sündis isegi mitu last, teose kandvaks teemaks. See neid hukutaski. Tõde teada saades ei suutnud ei Oidipus ega tema ema nõnda edasi elada. Nende armastuse käes kannatasid ka lapsed, kes peale vanemate surma said halva kohtlemise osaks. Kui teose tegelased oleks juba alguses leppinud sellega, et ettekuulutus neid kätte saab, oleks nad eeldatavasti armastamise enda jaoks ära keelanud ja lugu oleks olemata jäänud. Võibolla oleks selline lahendus isegi parem olnud. Armastus "Noore Wertheri kannatustes" oli palju inimlikum ja ka lugejale tuttavam
k Hercules) on vanakreeka mütoloogias armastatuim heeros, Zeusi ja Teeba kuninga Amphitryoni abikaasa Alkmene poeg. Herakles oli maailma tugevaim inimene. Ühtlasi oli tal suur iseteadvus. Ta oli kindlalt veendunud, et keegi ei võinud teda mingil tingimusel võita, ja faktid kinnitasid seda. Alati, kui ta võitlema hakkas, oli võitluse tulemus ette teada. Keegi ei saanud temast kunagi jagu. Üksnes üleloomulik jõud võis tema vastu saada ja lõpuks hukutaski Heraklese maagia. Mõistusega seevastu ei saanud Herakles kiidelda. Seda oli tal vähe. Ükskord, kui tal palav hakkas, sihtis ta Päikest ja ähvardas seda lasta. Kord, kui lained tema paati väntsutasid, ähvardas ta neid nuhelda, kui need kohe maha ei rahune. KUIDAS VALITSETI POLISEID Defineeri e. seleta mõiste, nimetus vm. Polis - (kr.k. linn) oli tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest.
Langus 10 000-lt 1000-le. Kokkuvõtteks: Üle Kreeka imetleti Spartat ja Lycurgose seadusandlust. Sparta oli ühelt pool aristokraatlik ja rangelt allutatud, aga samas oli ka spartaate võrdustav ideoloogia. Keelatud olid rikkuse eksponeerimine ja raha kasutamine ning vb raha hukutaski. Pole teada, millal selline süsteem tekkis, aga Messenia vallutamisel oli Lycurgose seadused juba olemas. Samas on süsteem kujunenud pika aja vältel, mõni element on 8.saj, aga kasvatussüsteem pidi kujunema järk-järgult mingi 7.saj, aga kõik omistati Lycurgosele. 6
heeros, Zeusi ja Teeba kuninga Amphitryoni abikaasa Alkmene poeg. Herakles oli maailma tugevaim inimene. Ühtlasi oli tal suur iseteadvus. Ta oli kindlalt veendunud, et keegi ei võinud teda mingil tingimusel võita, ja faktid kinnitasid seda. Alati, kui ta võitlema hakkas, oli võitluse tulemus ette teada. Keegi ei saanud temast kunagi jagu. Üksnes üleloomulik jõud võis tema vastu saada ja lõpuks hukutaski Heraklese maagia. Mõistusega seevastu ei saanud Herakles kiidelda. Seda oli tal vähe. Ükskord, kui tal palav hakkas, sihtis ta Päikest ja ähvardas seda lasta. Kord, kui lained tema paati väntsutasid, ähvardas ta neid nuhelda, kui need kohe maha ei rahune. Heraklest tabasid korduvalt äkkvihapursked, mille käigus ta inimesi tappis. Aga kui raev kadus, kahetses ta siiralt ja oli nõus mis tahes karistusega. Ilma tema nõusolekuta poleks keegi teda karistada saanudki
Mängumehe surmaga läks nende elu allamäge, kullatikkimise tööga ei teeninud nad nädalas rohkem kui kuus teenarit, mis ei tee välja kaht kulliga liaarigi. Kus olid need ajad, mil isa Guybertaut üheainsa lauluga kroonimise ajal kaksteistkümmend sol'i teenis? Talvel, ikka samal kuuekümne esimesel aastal, polnud neil puid ega hagu, oli aga väga külm ja Chantefleurie'l oli nii ilus priske jume, et mehed kutsusid teda Paqu-ette'iks11, mõned isegi Paquerette'iks12. Ja see teda hukutaski. Eustache, jälle närid sa kakku! Me nägime kohe, kui ta ühel pühapäeval, kuldrist kaelas, kirikusse tuli, et ta hukka on läinud. Neljateistkümneaastaselt, mõelge ometi! Kõigepealt oli tal see noor vikont de Cor-montreuil, kelle mõis asub Reimsist kolmveerand penikoormat eemal; siis aulik härra Henri de Triancourt, kuninglik eesratsutaja; siis sellest lihtsam linnaheerold, Chiart de Beaulion; siis ikka madalamale langedes läks ta kuninga lauateenri