Et organismid saaksid paljuneda, selleks peavad rakud jagunema. Lähte rakust tekivad jagunemise teel tütarrakud ja see tagab organismi kasvamise. Kõik rakud ei ole jagunemis võimelised st.jagunemise protses ei ole piiramatu,sest organismi mõõtmed ei saa lõptatuseni suureneda. Erinevate kudede paljunemisvõime on ka erinev. Närvirakud ei saa paljuneda, närvirakud ainult uuenevad. Mitoosi tähtsus- tagatakse organismi kasv, mitoos on vajalik surnud või hukunud rakkude asenmiseks, kromosoomid jaotuvad võrdselt tütarrakude vahel, tütarrakud on geneetiliselt itendsed e sarnased. Sugurakkude areng. Spermatogenees on meessugurakkude areng see võibtoimuda kõrge vanuseni. Ovogenees on emassugurakkude areng ehk munaraku areng, munaraku areng lõppeb looteeas ja läheb edasi puberteedieas ja lõppeb 50 aastate ringis. Küpsed sugurakud ei paljune enam. Sugurakud on haploitse(ühekordse kromosoomidega)
Under kirjeldas varjatult, kuidas oht tõuseb isamaa üle ja kujutas seda mere abil, kirjutades, et ,,Meri on tõusnud. Ei ole tal pervi, / karjamaale veab välkuvaid järvi.", ,,Ähib ja uriseb augud su unne, / et sa end eneses kodus ei tunne.". Aastal 1944 põgenesid mõlemad luuletajad Eestist ja jätkasid loominguga välismaal. Kodumaast eemalolek kajastub ka mõlema luules. Mõlemad räägivad maha jäänud ja rüüstatud Eestist. Under kirjeldab, kuidas ,,Rada on vaevakividest tihke; / hukunud eludest üdiseb rabu...". Samuti väljendab naine ka lootust, et kunagi saab kõik korda, kirjutades ,,...Siiski! Kohiseb viljavihke; / kärbitud tiibu kohendab abu. / Esihõimude sammude raskus / ergutab ikka veel tallaalust...". Visnapuu justkui jutustab Eestiga, öeldes ,,Mul on sinu pärast nii kitsas, / sina teeäärne kodumaa.", ,,Kus on sinu rajatud hooned, / sinu aja tegude märk ? / Nüüd oled jälle kui toona: / üks kahele katkine särk."
Siia kandusid käsitöölised ja eriti arenas siin metallitöö. Aastal 975 jäeti maha. -Valhalla: tuleneb muinasskandinaavia sõnast valhöll-,,surnute saal'', seda on kutsutud ka Odeni saaliks, siin elasid väärikalt surnud (lahingus) viikingite sõdalased. Valhalla oli tohutu suur ja uhke saal,kuhu viib Valgrind-Püha värav, millel on 540 ust ja igast uksest mahub kõrvuti läbi 800 meest,seined on odadest ja kilpidest ning pinged kaetud kaitserüüdega.Valhallas elavad: lahingus hukunud mehed kes ka siin päevad läbi omavahel võitlevad ja võitlustes surevad kuid õhtul ärkavad nad uuesti ellu et veeta aega peolauas kus süüakse võlumetssea liha mis kunagi otsa ei saa,siga on elus ja liha tekib järjest juurde,samuti elavad seal veel valküürid-lõbusad naisolendid kes surnuid sõdureid abistavad (kilbikandjad) ja lõbustavad, meenutavad amatsoone.Pealeselle elab Valhallas veel ka kukk, kes on hommikune ärataja ja Ragnarök'I ehk maailmalõpu kuulutaja.
kallal. eesmärk oli juudi vaba riik saksa rahvas pooldas hitlerit sest majandus paranes, lõppes majanduskriis. tööstus sai riigilt suuri sõjalisi tellimusi. tööpuudust aitasid likvideerida hädaabi tööd nt teede ehitamine nõukogude liit veebruar 1917 kukutati tsaar nikolai II okt 1917 said võimule enamlased e bolševikud neid juhtus v.Lenin 1918-1920 kodusõda; 1914-1918 I m.s –s pärst kodusõda oli venemaa sügavas kriisis sõdades oli hukunud 20 mln inimest invaliidiks jäi 4,4 mln läände põgenes 1,5-2 mln nälga suri 3-4 mln linnad tühjenesid inimesed metsistusid kõigest oli puudus töötstustoodang langes 19 saj lõputasemele teravilja toodeti pool endisest kogusest inimesed ei igatsenud taga tsaari aega kuid oldi kommunistide vastu 1921 kehtestati uus majanduspoliitika nep ümberkorraldusi tehti nii majanduses kui sisepoliitikas majanduses taastati turusuhted talupoegadele kehtestati kindel toitlusmaks
Erakonna häälekandjaks sai ajaleht ,,Eesti'', mis ilmus aastail 1923 - 1924. Valimistel sai J. Pitka partei 20 000 häält ja 4 saadikokohta Riigikokku. Kuid erkonna juhti riigikogulaste hulgas ei olnud, kuna oma valimisringkonnas Petserimaal oli eruadmiral läni kukkunud. See solvas Pitkat hingepõhjani ja ta lahkus 1924.aasta märtsis kogu perega Eestist ( poeg August-Andreas jäi Eestisse, vanem poeg John oli selleks ajaks autoõnnetusel hukunud ). Sõideti koos tütar Linda abikaasa Aleksander Pääreni ja veel tosinajao tuttavatega. Kanadas saadeti ümberasujad immigratsiooniameti poolt läänerannikule, Vaikse ookeani kaldal olevasse Briti Kolumbia provintsi, Stuarti järve äärde, kus J. Pitka sai 260 hektarit maad, ta väimees A. Päären aga 93 hektarit. Maa eest tuli maksta alle 15 aasta pärast. J. Pitka ehitas siia 7- toalise palkmaja; katsetas piimakarja- ja
annaabi.ee 
