Trigorinisse armub neiu Niina katkestab sidemed omastega, astub vastu perekonna tahtmist näitlejaks saamise kuulsust toovale rajale, sõites Moskvasse armastatule järele. Trigorinile oli ta vaid väike vaheldus, nende ühine laps sureb ja `'suur lava'' osutub provintsiteatriks. `'Kajaka'' tegelaste saatused annavad mõista, et elu on tihtipeale keeruline ja mõistetamatu ning inimesed eksivad selles kui udus. Draama `'Onu Vanja'' Näidendi peateema on asjatult hukkuv ilu. Egoistlikku ja andevaest professor Serebrjakovi on lähedased toetanud heas usus tema talendisse. Voinitski(onu Vanja) mõistab 47-aastasena, et on oma nooruse matnud professorist õemehe heaks ilmaasjata. Serbrjakov on vaid tühine puuslik, kes on asunud 25 aastat võõral kohal, pidades loenguid kunstist, millest tal endal õigesti aimugi polnud. Mõttetult elanud aastate meeleolu süvendab veelgi onu Vanja armastust Serebrjakovi noore ja kauni naise Jelena vastu
isegi tsaaririigi hümni laulmine eesti keeles ära keelati. Mõistatuslik Venemaa Üheksateistkümnenda sajandi keskel sai Vene impeeriumi ideoloogia nurgakiviks suurrahvusliku teooria valem, mis tugines õigeusul, isevalitsemisel ja rahvuslusel. Selle teooria järgi oli vene rahval ja vene tsaaririigil eriline ülemaailmne ülesanne: rajada "kõdunevas ja hääbuvas" Euroopas parem ja täiuslikum kord ning päästa hukkuv maailm. Ühendada kõik õigeusklikud kirikud Moskva alluvusse ja vabastada slaavlased võõramaisest ikkest. Tol ajal tähendas see Balti aladel vene keele kui riigikeele kasutusele võtmist kõigil haldusaladel ning tugevat survet luterlikule kirikule. Vene tsaaririigi rahvuspoliitika põhimõtted ja suunad joonestusid üsna jõuliselt välja 19. sajandi lõpuveerandil. Selle põhiideeks oli riigialamate jaotamine etniliste ja usuliste tunnuste järgi kaheks erinevaks rühmaks
1912. aastal ilmus ,,Tabamata ime" - see on lugu, traagiline lugu kunstidesperaadost. Kunstidele andujate kuulsuseiha piirdus enne seda lugu vaid tunnustusega kodumaal, isegi kodulinnas, siis nüüd hakati kirglikult kippuma "Euroopasse". Alles sealne loorber tundus küllalt kohasena geeniustele, kelle surematuse avastajad nad olid peamiselt ise. Tegemist on üldjuhul andelise keskpärasusega nagu Leo Saalepil, siis saab sellest ainult enda ja kunstisõgedate teiste tunnustatud geeniusest vaene hukkuv kunstimärter, kelle saatus võib olla traagiline, ent ka tragikoomiline. Näiteks Leo Saalep, ihuterviselt, eriti närvidelt, läbipõlenud isik, kaotab selle tõttu mõistuse, teised temataolised, kes tarvitavad samu võtteid eesmärgi kiirendatud saavutuseks, resigneeruvad tasahiljukesi ja vegeteeruvad meie keskel tosina kunstnikkudena edasi. Näidend võeti kirjaniku sõnul kodanliku intelligentsi poolt, eriti väikelinnas Tartus, üpris vaenulikult vastu
Ükski kahtlus, ükski hoiatus ega õpetus ei leia teed säher- duse esteetilise ristisõitja teadvusse, äparduvad esinemised teda ei heiduta, arenemisaja ülemäärane pikkus tema kannatust ei katkesta, sest tema fanaatlik usk enda suurusesse on hävinemata. Kuna aga see usk tavaliselt on ebausk parimal puhul võib ehk juttu olla andelisest keskpärasusest, nagu Leo Saalepil, siis saab sellest ainult enda ja kunstisõgedate teiste tunnustatud geeniusest vaene hukkuv kunstimarter, kelle saatus võib olla traagiline, ent ka tragikoomiline. Seesugused desperaadod saavad sageli ergutust ja õhutust võhikuliselt, kuid indleva rahvusliku kuulsuseihaga täidetud seltskonnalt, mis moodustab nende tooniandva ümbruse. Oodatakse geeniusi, oodatakse neid pikisilmi, et niisuguse kaudu tunduda ka enda väärtuses tõstetuna, ja kui siis keegi ilmub, kes toob ülistatud "Euroopast" kaasa valjusti helisevaid reklaamikellu, siis on hurmus suur ja kukutakse
annaabi.ee 
