· Itaalia maadeuurija Amerigo Vespucci veendus, et tegu on Uue Maailmaga, mida peagi hakati tema järgi nimetama Ameerikaks. 4. Meretee avastamine Indiasse (1498) a) Portugali maadeavastaja Vasco da Gama · 5 kuuga jõuti 4 laevaga Aafrika lõunatipuni. · Mosambiigist võeti Araabia loots, kelle abiga jõuti India Sadamasse Calicuti (Kalkuta). · Tagasi suunduti suure vürtsilaadungiga ja vaatamata laeva hukkumistele, tehti kulutused kuhjaga tasa. b) Vürtsikaubandus kujunes Portugali monopoliks. · Araabia kaupmehed tõrjuti India ookeanist välja. 5. I ümbermaailmareis (1519-1522) ja teised maadeavastused a) Hispaania eesmärgiks Indiasse läänetee leidmine · 5-laevalist retke (253 meest) juhtis portugali aadlik Fernao de Magalhaes. · Atlandi ookeani ületamisega jõuti Ameerika lõunatippu (Magalhaesi väin),
15/16 saj vahetusel uurimusretked Brasiilia rannikule. Itaalia maadeuurija Amerigo Vespucci veendus, et tegu on Uue Maailmaga, mida peagi hakati tema järgi nimetama Ameerikaks. Meretee avastamine Indiasse (1498) Portugali maadeavastaja Vasco da Gama 5 kuuga jõuti 4 laevaga Aafrika lõunatipuni. Mosambiigist võeti Araabia loots, kelle abiga jõuti India Sadamasse Calicuti (Kalkuta). Tagasi suunduti suure vürtsilaadungiga ja vaatamata laeva hukkumistele, tehti kulutused kuhjaga tasa. Vürtsikaubandus kujunes Portugali monopoliks. Araabia kaupmehed tõrjuti India ookeanist välja. I ümbermaailmareis (1519-1522) ja teised maadeavastused Hispaania eesmärgiks Indiasse läänetee leidmine 5-laevalist retke (253 meest) juhtis portugali aadlik Fernao de Magalhaes. Atlandi ookeani ületamisega jõuti Ameerika lõunatippu (Magalhaesi väin), Vaikses ookeanis Filipiinidel hukkus retkejuht kokkupõrkel pärismaalastega.
unustatuna ja vaesuses. 15/16 saj vahetusel uurimusretked Brasiilia rannikule. Itaalia maadeuurija Amerigo Vespucci veendus, et tegu on Uue Maailmaga, mida peagi hakati tema järgi nimetama Ameerikaks. Meretee avastamine Indiasse (1498) Portugali maadeavastaja Vasco da Gama 5 kuuga jõuti 4 laevaga Aafrika lõunatipuni. Mosambiigist võeti Araabia loots, kelle abiga jõuti India Sadamasse Calicuti (Kalkuta). Tagasi suunduti suure vürtsilaadungiga ja vaatamata laeva hukkumistele, tehti kulutused kuhjaga tasa. Vürtsikaubandus kujunes Portugali monopoliks. Araabia kaupmehed tõrjuti India ookeanist välja. I ümbermaailmareis (1519-1522) ja teised maadeavastused Hispaania eesmärgiks Indiasse läänetee leidmine 5-laevalist retke (253 meest) juhtis portugali aadlik Fernao de Magalhaes. Atlandi ookeani ületamisega jõuti Ameerika lõunatippu (Magalhaesi väin), Vaikses ookeanis Filipiinidel hukkus retkejuht kokkupõrkel pärismaalastega.
unustatuna ja vaesuses. 15/16 saj vahetusel uurimusretked Brasiilia rannikule. Itaalia maadeuurija Amerigo Vespucci veendus, et tegu on Uue Maailmaga, mida peagi hakati tema järgi nimetama Ameerikaks. Meretee avastamine Indiasse (1498) Portugali maadeavastaja Vasco da Gama 5 kuuga jõuti 4 laevaga Aafrika lõunatipuni. Mosambiigist võeti Araabia loots, kelle abiga jõuti India Sadamasse Calicuti (Kalkuta). Tagasi suunduti suure vürtsilaadungiga ja vaatamata laeva hukkumistele, tehti kulutused kuhjaga tasa. Vürtsikaubandus kujunes Portugali monopoliks. Araabia kaupmehed tõrjuti India ookeanist välja. I ümbermaailmareis (1519-1522) ja teised maadeavastused Hispaania eesmärgiks Indiasse läänetee leidmine 5-laevalist retke (253 meest) juhtis portugali aadlik Fernao de Magalhaes. Atlandi ookeani ületamisega jõuti Ameerika lõunatippu (Magalhaesi väin), Vaikses ookeanis Filipiinidel hukkus retkejuht kokkupõrkel pärismaalastega.
annaabi.ee 
