2. Ei saa ihaldada seda, mida ei tunta. Samuti ei saa seda ka vihata. 3. Abstraktne mõtlemine on haritud inimese jaoks liiga suursugune, ta ei taha mõelda nii, sest sellega võib ta kogemata ennast naeruvääristada ja teiste poolt hüljatuks osutuda. 4. Haritud inimene ei mõtle abstraktselt, sest ta otsib loogilisi lahendusi asjadele, abstraktne mõtlemine oleks samas liiga kerge tema jaoks, sest asjadel puuduks siis sisu. 5. Lihtrahvas ei näe hukkamisplatsile viidud mõrtsukas muud kui tühipaljast mõrtsukat. 6. Haritud inimene näeb temas siiski inimlikkust ja tunneb huvi, miks inimesest on valinud sellise tee ent leidub siiski inimesi, kes leiavad, et selle inimese tundja mõrtsukat hoopiski kaitsta üritab. 7. Kunagi sümboliseeris rist häbistavat surmanuhtlust, nüüd aga sümboliseerib rist sügavat hukkamõistmist ja ülimat kannatust koos rõõmsaima õndsuse ja jumaliku auga. 8
Patkul dikteerib Hagenile oma testamendi, kus tema varandus seisnes põhiliselt vaid umbes 50 000 taalris, mis alles Augusti käest kätte tuli saada. Ühe kolmandiku sellest jättis ta oma sekretärile, teise kolmandiku oma venna Karli poegadele, kes pidid sellega Kiegali mõisa tagasi ostma, ülejäänu teistele oma õdede ja vendade lastele. Järgmisel hommikul kell neli äratas pastor rahulikult magava Patkuli ja teatas, et on aeg. Patkul viidi kolmesajast sõdurist ümbritsetud hukkamisplatsile, kus oli püstitatud viis posti ja suur ratas. Timukaks oli Karl XII väiklaselt lasknud nimetada timukatöös täiesti kogenematu talupoja (poolaka?) ja ratas oli rautamata. Patkul pandi pikali maha ja seoti postide külge ning timukas hakkas rattaga Patkuli luid purustama. Kuna ratas oli kerge, siis tuli timukal mitmeid kordi rattaga lüüa. Lõpuks roomas Patkul ise tapapaku juurde ja palus oma pea maha lüüa. Ka selleks vajas timukas kolme kirvehoopi. Oli 10. oktoober 1707.
kuninga militaarvõimu piiramist, ja anglikaani riigikiriku kohandamist kalvinistidele vastuvõetavamaks ning piiskopid heidetakse parlamendi ülemkojast välja. 1642 viis parlamendi ja kuninga vastasseis kodusõjani. Parlamenti toetas pealinn ja riigi kaguosa, kuninga toetuskond koodnus põhja- ja lääne Inglismaale. Sõjaline ülekaal kandus järk-järgult parlamendi toetajatele. Charles I hukkamine- kui ''türanni ja rahvavaenlaste'' surma. Hukkamisplatsile kogunenud rahvas seisis vaikides ega juubeldanud. Euroopa kuningakodades põhjustas tema hukkamine soki. Isegi kauge Venemaa tühistas Inglise kaupmeeste privileegid. Cromwelli diktatuur-tema positsiooni kindlustas äärmise brutaalsusega maha surutud Iirimaa ülestõus ning Sotimaa liitmine Inglismaaga sõjalisel teel. patuks kuulutati nii tantsimine, teatris käimine kui tärgeldatud krae kandmine, kui Cromwell suri lõi rahvas tänavatel tantsu
Independentide juht Cromwell hõivas detsembris 1648 Londoni, lõi Prestoni lahingus puruks rojalistide poole üle läinud Šoti interventsiooniväed ning puhastas seejärel parlamendi presbüüterlastest. Ülemkoda saadeti täies kooseisus laiali. Alles jäänud „päraparlament”, kuhu kuulus vähem kui pool parlamendi esialgsest koosseisust, mõistis kuninga kui „türanni ja rahvavaenlase” surma. 30. jaanuaril 1649, neli päeva pärast kohtuotsuse langetamist, Charles I hukati. Hukkamisplatsile kogunenud rahvahulk seisis vaikides ega juubeldanud. Euroopa kuningakodades põhjustas Charles I hukkamine tõelise šoki. Isegi kauge Venemaa reageeris toimunule Inglise kaupmeeste privileegide tühistamisega Cromwelli diktatuur. 19. mail 1649 kuulutati Inglismaa vabariigiks (Commonwealth and Free- State). Parlament oli muutunud ekstreemse vähemuse esinduseks, mis püsis üksnes armee toel. Tegelikult kehtestus Inglismaal sõjaväeline diktatuur. Uusi valimisi ei korraldatud, sest need
kirikukorralduse. Independentide juht Cromwell hõivas detsembris 1648 Londoni, lõi Prestoni lahingus puruks rojalistide poole üle läinud soti interventsiooniväed ning puhastas seejärel parlamendi presbüterlastest. Ülemkoda saadeti täies kooseisus laiali. Allesjäänud ,,päraparlament", kuhu kuulus vaid kümnendik parlamendi esialgsest koosseisust, mõistis kuninga kui türanni ja rahvavaenlase surma. 30. jaanuaril 1649, neli päeva pärast kohtuotsuse langetamist, Charles I hukati. Hukkamisplatsile kogunenud rahvahulk seisis vaikides ega juubeldanud. Euroopa kuningakodades põhjustas Charles I hukkamine tõelise soki. Isegi kauge Venemaa reageeris toimunule inglise kaupmeeste privileegide tühistamisega. 19. mail 1649 kuulutati Inglismaa vabariigiks (Commonwealth and Free-State). Parlament oli muutunud ekstreemse vähemuse esinduseks, mis püsis vaid armee toel. Tegelikult kehtestus Inglismaal sõjaväeline diktatuur
annaabi.ee 
