Selleks, et vältida ,,itaalia pattu" lasti kuningal vabalt daamidega suhelda. Viieteistkümne aastane Louis sai armastuse esimese õppetunni neljakümne kahe aastase kuninganna peakammerpreiliga. (Breton, 1972) Naised ei ihanud kuningat mitte ainult tema seisuse tõttu, vaid seetõttu, et ta oskas nende südamed ära võluda. Kuniga kuulsamaid armukesi oli noor preili de La Vallière. Hiilguse allakäik Usuküsimus Henri IV oli vastu võtnud Nantes'i edikti, mille alusel võisid hugenottid pidada oma jumala- teenistusi ja enese kaitseks väesalku ja kindlustusi pidada. Hugenottid, kes olid ka rikkamad, olid aga kuningavõimule ohtlikud. Kui Louis XIII oli andnud täieliku usuvabaduse ning ka Mazarin ei üritanud protestante rünnata, siis Louis XIV ei sallinud teiseusulisi. Tal oli kindel siht: üks kuningas, üks rahvad ja ühel päeval ka üks usk. Valitsusaja algul ta ei näidanud oma sallimatust reformeeritute suhtes, sest Louis XIV vajas
ministriks Louis XIII leidis temas iseloomuomadusi mis temas endas puudusid Richelieu sai ka rahanduse peakontrolöriks Kuni surmani oli ta Prantsusmaa tegelik valitseja Talle meeldisid tiitlid ja varandused 1626. aastal andis Richelieu välja edikti milles käskis maha lõhkuda kõik aadlike kindlused Samal aastal ilmus edikt mis keelustas duellid Aadlikud, kes keelust hoolimata duelli pidasid lasi ta tappa Oluline samm kuningavõimu tugevdamisel oli hugenottid vastupanu mahasurumine Kohalikuks valitsemiseks seati ametisse piiramatu võimuga intendandid , kes allusid vahetult kuningale Mazarin ja fronde Pärast Louis XIII surma sai troonile alles 4-aastane Louis XIV Regendiks sai tema ema Austria Anna, riigi tegelikuks valitsejaks aga Anna armuke, Itaalia päritolu kardinal Jules Mazarin Tekkis fronde mille all mõeldi võimude vastu tegutsemist Absolutism Louis XIV ja Louis XV valitsusajal 1651
aktiga. Inglise kuningas nimetas ennast kirikupeaks. Sellega pandi alus anglikaani kirikule. Suleti kloostreid. Emakeelne jutlus kirikutes ja ka piibel oli emakeelne. Ilmalik valitseja on kirikupea-protestantlikele kirikutele omane. Prantsusmaal algavad ususõjad 1562 veresaunaga. Osapoolteks hugenotid (prantsusmaa kalvinistid) ja katoliiklased. Sõjad lõppevad Nantese ediktiga (Henry IV, bourbonide dünastia). Nantese edikt sätestab, et valitsevaks usuks saab katoliiklus, kuid hugenottid saavad oma usulisi veendumusi järgida ja nad saavad ka poliitikist vabadust. Pmst paneb see aluse usuvabadusele. UUSAEG 17.-19.saj Selle jagab kaheks perioodiks Suur Prantsuse Revolutsioon. Enne revolutsiooni aega nimetatakse vana korra ajaks. Absolutism Agaarühiskonna domineerimine Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1799) ja Napoleoni sõjad (1799-1815) Uusaeg (peale revolutsiooni) Kaotatakse seisused, industriaalühiskonna kujunemine
Riiki juhtisid katoliikluse pooldajad, kuid pikapeale tegid nad hugenottidele mõningaid järeleandmisi. Katoliiklased hakkasid mässama. 1560-kuningaks sai Chales IX. Valitses regendina tema ema Catarina de Medici. Püüti saavutada erinevate leeride vahel kompromissi, kuid tulemisi ei olnud. 1562. tungisid katoliiklased Vassys hugenottide jumalateenistusele ja tapsid kõik inimesed. Selle tulemusel algas hugenottide ülestõus. 1570- sõlmiti vaherahu. Hugenottid said õiguse kindlaks määratud piirkonnas tegutseda. Tekkis lootus usulahke lepitada nii, et kuninga õde abielluks hugenottide juhiga. August 1572 toimusid Narvanna Henri ja Charles IX õe pulmad. Samas toimus 24. augustil Catarina de Medici nõusolekul Pariisis Pärtli öö veresaun. Tapeti kõik Pariisis viibinud hugenotid. Seega oli hugenottide juhtkond hävitatud ja protestantluse mõju langes. 1574 kuningaks sai Henri III. Poliitiliselt laveeris kahe usu vahel. Toetas kord ühtesid,
Inglise kuningas nimetas ennast kirikupeaks. Sellega pandi alus anglikaani kirikule. Suleti kloostreid. Emakeelne jutlus kirikutes ja ka piibel oli emakeelne. Ilmalik valitseja on kirikupea-protestantlikele kirikutele omane. Prantsusmaal algavad ususõjad 1562 veresaunaga. Osapoolteks hugenotid (prantsusmaa kalvinistid) ja katoliiklased. Sõjad lõppevad Nantese ediktiga (Henry IV, bourbonide dünastia). Nantese edikt sätestab, et valitsevaks usuks saab katoliiklus, kuid hugenottid saavad oma usulisi veendumusi järgida ja nad saavad ka poliitikist vabadust. Pmst paneb see aluse usuvabadusele. UUSAEG 17.-19.saj (Selle jagab kaheks perioodiks Suur Prantsuse Revolutsioon) Enne revolutsiooni aega nimetatakse vana korra ajaks. Absolutism Agaarühiskonna domineerimine Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1799) ja Napoleoni sõjad (1799-1815) Uusaeg (peale revolutsiooni) Kaotatakse seisused, industriaalühiskonna kujunemine
· R. eesmärk oli kõrvaldada usuline lõhestatus riigis, Nentesi edikt 1598 oli andnud hugenottidele eriõigused, kellest sai riik riigis · 1627. alust. valitsusväed La Rochellei piiramist · 1629 armuedikt tühistas hugenottide eriõigused, säilis nende usuvabadus · Välispol olid Pr vastased Habsburgis(katoliiklased), kolmekümneaastases sõjas(protestandid vs katoliiklased) toetas protestantlikke riike · hugenottid = protestandid · Louis XIV(1643-1715) absol. kõrgaeg Euroopas. ''Üks kuningas, üks seadus, üks usk'', piiras hugenottide usuvabadust, tõhistas 1685 Nantesi'i edikti, 0,5mln hugenottis läks eksiili Pilet 2 1.Egiptuse riik ja ühiskond Ühiskonna struktuur: Hierarhiline Absoluutse võimuga jumal-kuningas Kuninga võim tugines väikesearvulisele ülikkonnale, ametnikele ja preestritele Egiptus oli maaühiskond, linnu vähe Jumalad: Horos, Osiris, Ra, Amon-Ra
Järgnes uus hugenottide ülestõus ja lõid lõunaprantsusmaal oma riigi. 1574- kuninkaks sai henri 3mas. Poliitiliselt laveeris 2usu vahel ja tapeti katoliiklaste poolt hetkel kui ta toetas jälle hugenotte. 1589-troon läks navarra henrile. Oli hugenot mistõttu pariis ja suurosa pratnsusmaast ei tunnustanud. 1593 vahetas usku ja hakkas katoliiklaseks et riigis korda saada. 1598 nantesi edikt- valitsevaks usuks jäi katoliiklus, kuid hugenottid võisid väljaspool pariisi ka tegutseda. Lõpetas mõneks ajaks ususõja. Reformatsioon skandinaavias 1397a Sõlmisid rootsi taani nirra kalmari uniooni e liidu et saaks saksamaa vastu oleks pakkuda midagi kui vaja. Reaalne võim oli taani kuningannal margretel ,sest taani oli kõige arenenum. Taanlaste eelistamine ja ülemvõim häiris rootslasi. Järgnes pikaajaline võitlus uniooni riikide vahel kes saab võimu tippu. Lisaks olid pinged ja vastuolud ka rootsi riigi siseselt
annaabi.ee 
