Kunstnike eesmärgiks oli kiriku ehitamist. Antiigipäraseid sambaid ja kolmnurkset viilu ukse kohal kasutas ta Pazzi kabeli ehitusel. edastada inimese hingeelu avamine. Tahvelmaali osatähtsus oli madalmaades suur ja peamiselt Leiutas TSENTRAALPERSPEKTIIVI ÕPETUSE (jooned koonduvad ühte punkti). PALAZZO (nt Palazzo kasutati õlimaale. Tuntuim on JAN van EYCK ja venna HUBERTI Genti altari maal. Madalmaade poliitika ja Medici)(it. Palee) need olid kolmekordsed, nelja tiivaga ja nelinurkse siseõuega palee. Kadunud oli religioon oli 16. saj väga konfliktiderohke. Veriste võitluste kiuste jätkas majandus ja kultuur arengut. võrreldes gootiga teravkaar, akna ja ukseavad nelinurksed või ümarkaarsed, vertikaalse suunajoone Kunstnikud jagunesid kaheks: need kes jätkasid samu jooni nt:PATINIR mõjukaim maalikunstnik.
b) Elagu Tengil, elagu kuningas! c) Kõik võim Tengilile, meie vabastajale! 11. Kes oli Mattias? 2p a) Vana mees, kelle juures peitis ennast Joonatan Lõvisüda. b) Vana mees, kelle juurde lasi ennast Kibuvitsaorus viia Karl Lõvisüda, öeldes, et ta siin elab ja see on tema vanaisa. c) Väike poiss, kes aitas Karlil sõdalaste käest pääseda. 12. Kelle päästsid Lõvisüdamed Katla koopast? 1p a) Sofia b) Huberti c) Orvari 13. Kes tappis Katla? 1p a) Joonatan Lõvisüda b) Karl Lõvisüda c) Lendmadu Karm kelle omakorda tappis Katla. Mõlemad said surma. 14. Raamatu viimases peatükis vennad 1p a) tegelikult hukkuvad ja on teel järgmisesse kaunisse paika nimega Nagiliima. b) võitlevad ja lähevad koju ning elavad õnnelikult elu lõpuni. c) kaotavad sõja, üks vendadest hukkub. Koostanud õp.P.Hallik Vastused: 1. a) ja b) 2. b) 3. b) 4. b) 5. a) 6
Jan van Eyck Jelena Pertel ja Triin Avistu · Jan van Eyck (või Johannes de Eyck) · Vendade Eyckide elust teatakse kahjuks väga vähe. Noorem vend Jan on sündinud umbes 1390 a. ja suri umbes 1441. On arvatud, et tema vanem vend Hubert sündis 1370 a. ja suri 1426 a. Sageli on Huberti olemasolus kaheldud. · Jani elust ja loomingust on teada, et ta oli aastatel 1422-1424 Haagis Flandria krahvi Jean'i teenistuses ja tegutses 1425. aastast Lille`is Burgundia hertsogi Philippe Hea õuemaalijana, kelle ülesandeil sooritas ta mitmeid reise, nende seas ka Hispaaniasse ja Portugali. Seda, et ta lõunamaid tundis võib näha mitmelt tema pildilt, kus on ilmselgelt lõunamaine taimestik. Teda peetakse Lõuna-Madalmaade koolkonna jõulisemaks ja suureandeliseks
Olid sügavalt religioossed, veidi vähem lõbujanulised (üks kalvinismi tugialasid). Võeti kasutusele tahvelmaal ja õlivärvid (laiem värvigamma). Domineerisid religioosse sisuga maalid, tähtsal kohal portreekunst, olustiku maal, omaette maastiku-ja meremaal. Kunsti kasutati oma pereliikmete jäädvustamiseks ja kodu kaunistamiseks. Hinnati realismi, mitte ilusat realismi. Vennad Van Eyckid. Elust on vähe teada, on kaheldud vanema venna Huberti olemasolus. Kindlalt oli JAN van EYCK (1390-1441). Kuulsaim töö Genti altar, mille tellijaks oli linnakodanik Vyett. Peetakse üheks renes. tähtteoseks. Rööviti enne I ms, leiti üles, kui osad tahvliosad on siiani leidmata. On tegemist tiibaltariga. Kinnine: alumises osas kujutati tellijat ja tema naist põlvitamas Ristija Johannese ja evangelist Johannese ees. Ülemises reas on kujutatud Maarja kuulutust. Lahtine: alumises osas keskne Talle kummardamine, esiplaanil müstiline elukaev ja
religiooniuuringute jaoks ei liha kui ka kala – ühtpidi kasutab ajalooteaduslikke meetodeid, teistpidi tegeleb ka õpetusajalooga, mitte vaid kristlikku institutsiooni ajalooga. Kultuuriline kontekst on ülemöödunud sajandist hakanud tähtsust kasvatama. Kiriku rolli on tunnustatud kultuuri ja väärtuste alalhoidjana. Lisaks on ka ideede roll kristliku kiriku ajaloos tähtsamaks muutunud. Ajaloo jaotamine 1) Vanaaeg 2) Keskaeg 3) Uusaeg (4) Uusim aeg Katoliiklaste Huberti Jedin, kes kasutas nelikjaotust: - Kristlus roomaaegses ühiskonnas: piir umbes aastas 700, kui frangid ühendavad Euroopa. - Kirik kui kristlik Õhtumaise rahvaste osaduse vormiprintsiip: 700-1300 - Kristlik-Õhtumaise korra jagunemine: u 1300, lähtub mõtteloolisest aspektist, tekkis kontseptuaalne paljusus. Iseloomustab ka maailmamisjoni algus. - Maailmakirik masside ajastul: 1750-… Iseloomustab haaret, mille kristlik kirik