Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"hubbardi" - 7 õppematerjali

Saientoloogia
8
doc

Saientoloogia

Saientoloogia sissejuhatus: Saientoloogia on Ameerika Ühendriigi ulmekirjaniku Lafayette Ronald Hubbardi poolt 1950. aastatel loodud usuteooria- ja praktika, mis vastandab end psühhiaatriale ja psühholoogiale. See on L.R. Hubbardi poolt välja töötatud uskumuste ja meetodite kogum. Saientoloogia alused töötas ta välja enam kui kolmekümne aasta kestel, tuginedes seejuures oma varasemate õpetuste ning võtete kogumile, mis on tuntud eelkõige dianeetika nime all. Hubbardi meelest on saientoloogia kontseptsiooni kohaselt rakenduslik filosoofia. Baas uuele religioonile. Saientoloogia kirik: Saientoloogiat propageeriv organisatsioon kannab nime Saientoloogia Kirik, mis taotleb registreerimist riikides mittetulundusliku usuühinguna. Usuloojast sai legend. Usulevitaja avaldas enne oma usu loomist avalikult arvamust, et "kiireim tee miljonite teenimiseks on panna alus oma religioonile." Saientoloogia kirikul oli eelmisel aastal väidetavalt üle 10 miljoni

Teoloogia → Usundiõpetus
22 allalaadimist
Saientoloogid
4
docx

Saientoloogid

Ulmeline religioon Mis imeloom see saientoloogia küll on? Religioon, sekt või lihtlabane kommerts? Kui kuulata neid endid, siis kahtlemata esimene – saientoloogia kirik, nagu nad end kutsuvad. Paraku leiavad nad vähe riike, mis on nõus saientoloogide põhimõtteid religioonina tunnistama – ühe erandina seejuures USA.Liikumise asutas 1953. aastal ulmekirjanik L. Ron Hubbard, kes ehitas selle üles oma paar aastat varasemale raamatule “Dianeetika”. Hubbardi kirjelduse järgi pärinevad inimeste hädad 75 miljoni aasta eest Maale paisatud ning siis vesinikupommidega hävitatud miljardite olendite vaimudest ehk teetanitest, mida tuleb endast välja puhastada. Mõneti sarnaselt budistidega usuvad saientoloogid, et inimene sünnib palju kordi uuesti ning pürib moraali tugevdamise ja negatiivsest energiast vabanemise kaudu igavesti õnne poole. Või siis ehk igavikust üsna veidi

Ühiskond → Avalik haldus
1 allalaadimist
Teadusfilosoofia kodutöö
6
docx

Teadusfilosoofia kodutöö

4. Naised olid väga põikpäised ja ei tahtnud saada kasu oma avastustest, vaid tahtsid ainult, et teadus areneks. Seepärast M. Curie ei võtnud ka patenti oma avastusele. 5. See oli tol ajal tavaline, et Nobeli preemiad läksid meestele, kuigi võiduideed olid meestele selgitatud nende naiste poolt. Naisi võeti pigem kui abilisi, mitte teadlasi. Näitena saab tuua Esther Lederbergi, Isabella Karle ja Ruth Hubbardi, kes kõik pidid tunnistama oma mehe Nobeli preemia võitu, kuigi tehtud uurimistöö oli neil ühine. 6. Sellel ajal oli tugev sooline diskrimineerimine - inimesed ei arvanud heaks, et naised tegelevad teaduslike aladega, see oli meeste eriala. Kui mõni naine hakkas tegelema teadusega, vaadati sellele kas halvasti või siis arvati, et ta ei oska nagunii midagi märkimisväärset korda saata. 7

Filosoofia → Teadusfilosoofia alused
46 allalaadimist
Agatha Christie  -Mõrv Idaekspressis -raamatu kokkuvõte
2
docx

Agatha Christie '' Mõrv Idaekspressis'' raamatu kokkuvõte

Mrs Hubbard väitis ka, et öösel viibis tema kupees võõras meesterahvas ning tema kupeest leiti vagunisaatja vormiriietuse nööp. Hiljem tõestati, et see ei olnud vagunisaatja Micheli vormilt. Seega pidi mõrvar kandma vagunisaataj vormi, et nähtamatuks jääda. Piibuork viitas kolonel Arbuthnotile, sest ta oli anis inimene vagunis, kes suitsetas piipu. Viimane inimene, kes nägi härra Ratchetti elusana oli Greta Ohlsson, ta oli kogematta ajanud sassi Mrs. Hubbardi ja Ratchetti toa ukse. Samuti oli kahtlusaluseks Vürstinna Dragomirova , sest temal oli tugev seos Armstrongide perekonnaga . 4.Mis asitõendeid leiti ? Ratchetti tapeti öösel poole ühe ja poole kahe vahel unepealt kaheteistkümne noahoobiga. Mõrvapaigalt leiti naiste taskurätik ja piibuork. Samuti leiti kaminast põlenud paberitükike. Poirotil õnnestus see taastada ja sinna oli kirjutatud : '' ...les väikest Daisy Armstrongi '' .

Kirjandus → Kirjandus
311 allalaadimist
Finantsjuhtimise II KT
8
docx

Finantsjuhtimise II KT

siis on tegemist mitteelastsega. Madalhooaeg elastne, kõrghooaeg mitteelastne (kõrghooajal mängida hinnatõusuga, madalhooajal hinnalangusega) 4. Hinnalisandi erinevus kasumimarginaalist - hinnalisand on protsendiline juurdehindlus ­ kasumimarginaal on protsentsuhtarv, mis näitab palju moodustab kasum hinnast; et saada sama suurt kasumit, peab olema hinnalisand suurem kui kasumimarginaal. Omahinnale tuleb juurde panna hinnalisandi ning siis saame müügihinna. 5. Hinnakujundus Hubbardi formulari järgi ­ toahinna kujundamist selliselt, et määratakse kõik kulud ning lisatakse neile soovitatav kasumiosa. See on kõige mõistlikum hinnakujunduse meetod. Tegemist on alt üles meetoditega, liigutakse kasumieelarve alt ning kujundatakse käive ja sealt hind. 6. Hinnakujundus Revpar järgi ­ Revpar on müügitulu ühe toa kohta, arvestades kõiki tubasid nii müüdud kui müümata tube. Seda on vaja maksimeerida, mitte maksimaalne

Majandus → Finantsanalüüs
15 allalaadimist
Finantsjuhtimine turismiettevõttes kontrolltöö küsimused
18
docx

Finantsjuhtimine turismiettevõttes kontrolltöö küsimused

Diana 38. Elastsuse roll hinnakujundamisel Elastsus näitab tarbijate tundlikkust (hinna)muutuste suhtes ja selgitab, kuidas reageerivad hinna muutustele nii tarbijad kui tootjad oma majandusliku käitumisega ehk majanduslike otsustega. 39. Kasumimarginaali erisus hinnalisandist: Kasumimarginaal (profit margin) on puhaskasumi ja käibe suhe ning näitab, kui efektiivselt kasutab firma enda varasid. Juurdehindlus (markup, mark-on) on toote maksumuse ja jaemüügihinna vahe. 40. Hubbardi formular Hubbardi valem: määratakse kõik kulud ning lisatakse nendele soovitav kasumiosa (tuleneb nõutavast tulumäärast võttes aluseks investeeringu). Kasutatakse hotellides, toa hinna kujundamiseks. 41. Käibekapital ja puhaskäibekapital Käibekapital (working capital) on käibevara. Puhaskäibekapital (net working capital ­ NWC) on käibevara miinus lühiajalised kohustused. Sisuliselt kujutab puhaskäibekapital

Majandus → Finantsjuhtimine
17 allalaadimist
Juhid-dielektrikud-pooljuhid
28
docx

Juhid, dielektrikud, pooljuhid

jahutatud. Vedelat lämmastikku on kergem ja odavam kasutada kui vedelat heeliumi. Teadlased on juba valmistanud aineid, mis muutuvad ülijuhtideks kuivjääga (tahke süsinikdioksiid) temperatuurini 78,5º C jahutamisel. Tulevikus loodetakse valmistada ülijuhte, mis funktsioneerivad hästi toatemperatuuri lähedal. Soovides paremini mõista kõrgtemperatuuriliste ülijuhtide dünaamikat, kirjutasid ORNL'i teadlased ümber numbrilise Hubbardi mudeli arvutuskoodi, mille põhjal varem arvati, et vaselisandiga ülijuhtivad materjalid ehk kupraadid on homogeense struktuuriga (elektronide tihedus on igas aatomis sama) 3. Pooljuhid Pooljuhtides on puhta kristallivõre puhul stabiilsed keemilised sidemed ning elektronide puudu- ega ülejääki ei ole. Kui aga võresse satuvad võõraatomid (lisandite aatomid), tekivad vabad laengukandjad elektronide või "aukude" näol ning pooljuht hakkab elektrit juhtima.

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
64 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun