Suur päikesepidustus Suurt päikesepidustust Capac Raymi´t peeti Cuzcos aasta pikimal ja lühimal päeval. Koidikul pakkus Inka päikesejumal Intile karikatäie püha õlut ja ohverdas talle valge laama, et võita tema abi ja kaitset. Tähtsate jumalate hulka kuulusid veel peajumal Viracocha ja maa- ning merejumalannad. Pachacuti Yupanqui Esimene suur inkade valitseja, sõdalane. Tuli võimule 1438. a. Tema poeg Tupac ja pojapoeg Huayna Capac laiendasid impeeriumi. Tähtsad sündmused ~ 1300.a- Inka hõim valib Cuzco oma pealinnaks. 1438.a - Inka Pachacuti Yupanqui tõuseb troonile ning asub impeeriumi vallutama. 1525.a - Huayna Capac laiendab impeeriumi piire nende suurima ulatuseni. 1532.a - Algab Hispaania invasioon. 1572.a - Sureb viimane Inka - Tupac Amaru. Inkade linna Machu Picchu varemed. Tänan tähelepanu eest!
tekstiilikunst, tikandite tegemine, brokaadist ja hiigelkangast esemete valmistamise oskus. Nad oskasid ehitada nii rippsildu kui ka kivisildu. Igat suuremat kuristikku või jõge sai ületada silla abil. Linnade ja põldude kaitseks rajati kividega kindlustatud terrasse, mis kaitsesid inkasid väga edukalt ka vaenlaste eest. Impeeriumi valitsemine Esimene suur inka valitseja oli Pachacuti Yupanqui, sõdalane, kes tuli võimule 1438. a. Tema poeg Tupac ja pojapoeg Huayna Capac laiendasid impeeriumi. Valitsejat nimetati Inkaks ja selle järgi sai kogurahvas nimeks inkad.Valitsejat peeti jumalaks ja Päikese järeltulijaks. Impeeriumi valitseti karmilt. Lihtinimesed töötasid igal aastal mitu päeva valitseja heaks, istutasid taimi, võitlesid lahingutes või ehitasid sildu ja teid. Teedevõrk ühendas tervet impeeriumi, mägedes jooksid üle kuristike köitest sillad. Kohati olid teed raiutud kaljusse, teisal aga sillutatud
Aeg Elasid umbes 12. sajandist kuni 16. sajandi keskpaigani Viimane inkade linnus vallutati hispaanlaste poolt aastal 1572 Ühiskond Riigikeeleks oli ketsua keel. 1527. aastaks oli populatsioon umbes 20 miljonit Juhtimisvorm: Monarhia Ülemvalitseja tiitel oli Sapa Inka - "Püha Inka", teda peeti päikesejumal Inti otseseks järeltulijaks. Sapa Inca · 14381471 Pachacuti · 14711493 Túpac Inca Yupanqui · 14931527 Huayna Capac · 15271532 Huáscar · 15321533 Atahualpa Pildil: Inkade riigi üheksas valitseja Pachacútec Yupanqui, kes oli võimul aastail 14381471. Ühiskond Rikas ja kõrgelt arenenud impeerium. Keskuseks Cuzco Neil olid suurepärased ehitusoskused. Elasid müüridega kaitstud linnades. Oskasid hästi niisutussüsteeme ja sillutatud teid rajada Ehitasid ka ripp- ja kivisildu Välimusest: Mehed olid keskmiselt 1.57m ja naised 1.45m
Cuzco ümbruses asuvate piirkondade arvelt. 1450.a alistas ta Titicaca ümbruse elanikud ja tungis 1463.a kallale lupaka ja kolla hõimudele. Pachacuteci poja Topa juhtimisel alistasid inkad 1470.a paiku Chimu riigi. Topa jätkas impeeriumi laiendamist pärast seda, kui temast oli 1471.a saanud kümnes sapa inka. Järgneva 15 aasta jooksul jätkas ta lõunasuunalisi vallutusretki ning laiendas hiljem oma riiki ka põhja ja lääne poole. Topa ehitas palju teid ja linnu. Tema poeg Huayna Capac, sapa inka 1493. aastast, laiendas impeeriumi ja ehitas teise pealinna Quito. Kui ta 1525.a suri, jagati inkade riik tema kahe poja vahel: Huascar valitses lõunas ning Atahualpa põhjas. Riigi jagamine viis veidi aega enne hispaanlaste saabumist 1532.a kodusõjani. Kasutades nutikalt ära olemasolevaid teid ning inkade omavahelist tülitsemist, hävitasid hispaanlased impeeriumi 1535. aastaks. Kultuur
Peruus, Andide 2400 meetri kõrgusel mäetipul asuvat muistset Machu Picchu püha linna. Tegelikult pole sinna jõudmine sugugi nii keeruline, kui meie kodusest Euroopa põhjaosast paistab. Machu Piccu kohta ei teata tänaseni, miks nii raskelt valminud linn pärast konkistat järsult maha jäeti. Just siin peitis end vallutajate eest viimase inka viimane legitiimne poeg Titu Cusi. Linna kohal kõrgub kunagine oraaklikeskus Huayna Picchu, kaljunuki otsa rajatud tempel, kuhu päevas pääseb vaid 400 kõige kärmemat turisti ning kuhu ronimine mööda kivisse raiutud trepiastmeid võtab üle tunni. Tänagi söövad säilinud kivimajade vahel laamad, müüripraost piilub omaaegne inkade püha loom tsintsilja ja peadpööritavast kõrgusest alla vaadates näeb orus voolamas Vilcabamba jõge. Inimloomusele on mõistatused alati ligitõmbavad olnud. [6] 10. Chichen Itza
annaabi.ee 
