Konspekt 1. Euroopaliku kultuuri põhisuundumus 18.saj lõpp ja 19.saj algus, mis lähtub looja tunnetest. Vastandub teravalt klassitsismile, mis seadis esikohale inimmõistuse. 2. Kunst avaldus peamiselt maalikunstis ja graafikas, kasutati vähem skulptuure. Ainestik: kirjandus teosed, eksootilised maad. Ei moodusta ühtset stiili. Nt. William Turner (1775-1851) „Matused merel”. Kirjandus: sõna „romantism” tuleneb 17.-18.saj kirjandusest, seondus nüüdki romaaniga.(fantastika, tundelisus) Saksamaal tegutsesid kirjanduslikud liikumised. Huvi rahvapärimuste vastu. (Vennad Grimmid) Kirjanikud: Balzac, K.J. Peterson, A. Puskin. 3. Muusikas valitses romantism 1820-1880. Avardas teoste sisulist ja tunnetuslikku külge. Mitmekesistati harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvakultuuri ja ajaloo vastu. Peavool seotud saksakeelse Euroopaga: Schubert, Schum...
Esa Saarinen. Rakendusfilosoofia „Filosoofid ei mõtle otse maailma üle, nad mõtlevad maailma üle mõtlemise üle. Tulemuseks pole uus fakt, vaid hoopis selgus selles, mis vanad faktid on või mida nad pole, ja ka selles, kuidas vanad faktid on põhjendatud.“ Rosenberg. (teos The Practice of Philosophy) Niisuguse arusaama kohaselt on filosoofia „teise astme“ distsipliin, mis erineb „esimese astme“ teadusest nagu füüsika, sotsioloogia ja geograafia, mille eesmärk on esile tuua fakte maailma kohta. Filosoofia üritab kaardistada üldist olemust, uskumuste aluste abstraktseid põhijooni. Rosenberg on sel moel tabavalt kirjeldanud akadeemilise ülikoolifilosoofia praktikat – eriti tema kodumaal Ameerika Ühendriikides. Valgustab seal asjadundlikult valitsevat paradigmat. Rosenbergi vaatenurk ei suuda kirjeldada kogu filosoofiatraditsiooni mitmekesisust järgmistel põhjustel: a) Jätab kõrvale metafüüsika. Metafüüsika on maailma hõlmamise viis. H...
"kill-kll!" helises koolikell. "kik vikesed jnesed klassi!" hdis proua liisa,jneselaste vahva kooli petaja. Kasparil oli suur koolikott sejas ja nii jrgnes ta oma spradele. Ta otsis enndale diivanile istekoha - tpselt sprade ja sbrannade keskele. nagu igal hommikul, alustasid vikesed jnesed koolipeva lauluga "tere hommikust, maailm!". prast seda lksid nad mngima.kaspar ja tema hea sber bruno suundusid mngunurka, kuhu oli sisse seatud nukuteater seal seisis ka ks suur kast kostmidega. kaspar tahtis vga mber riietuda ja tmbas kik rivad kastist vlja. piraadipksid, printsessikingad, naljakad prillid, ujumislestad - kik see ja palju muudki vedeles keset prandat. kaspar sikutas jalga tohutu suured pksid, pani ette punase nina ja marad prillid. sellises kostmis tantsis ta peegli ees. "hi-hii!"itsitas kati."vaadake kloun!" bruno leidis oma kaisukaru jaoks uhke piraadimtsi ning musta silmaklapi. bruno ja tema karu lksid piraatide laevaga merd s...
docstxt/1313525493129285.txt
FUTURISM 19.saj. lõpp ja 20 saj. · Omane Itaaliale. · Ühised jooned kubismiga. · FUTURISM tulevik. · Tulevik: a) tehnika b) tööstus c) kiirus · Futuristid tahtsid hullult, et see uus kunst tuleks hästi kiiresti ja in. Kõik võtaks selle vastu. Nad esitasid oma plaane nn. manifestidena, mida nad kandsid ette rahvakogunemistel ja levitasid ajakirjanduses. · Futuristlike manifestide tähtsaim autor ja nende ettevõtmiste peakorraldaja oli poeet FILIPPO TOMMASO MARINETTI. Oli "futurismi isaks"!! · Terav vastuolu uue elulaadiga, mis arenes eriti tormiliselt mõnes Põhja- Itaalia tööstuslinnas. · Uue ja vana kontrastid olid siin suuremad kui Lääne-Euroopas. · Sel ajal arenesid igast masinad, nagu nt. lennumasinad ja aurikud. Areng tohutu kiire! · Piltidel kujutatakse kiiret liikumist -- nt. jalgade liikumine, 4 jala asemel on kujutatud 20 jalga, et anda edasi kiirust. · See...
paremini – tuleb õpetada mängijat ise treenima. Varsti saadigi aru, et coaching’ut saab kasutada ka edukalt väljaspool sporti, sealhulgas äris. Teises peatükis seletatakse täpsemalt lahti, milline on coaching’u dialoog juhi ja treenitava vahel. Enamasti toimub coaching’u sessioon GROW mudeli järgi, selle lahti seletamine toimub teise peatüki esimeses alapeatükis. Veel räägitakse selles peatükis kahest coaching’u dialoogi tähtsast osast – kuulamine ja mõjukate küsimuste küsimine. Õige kuulamisega saab coach informatsiooni kõikjalt, näeb, kuuleb, tajub. Ta tajub hästi töötaja emotsioone, kehakeelt. See kõik viib juhi õigete küsimuste küsimiseni. Küsimused peavad olema vastatavad pika vastusega, mitte ainult ‘’jah’’ või ‘’ei’’. Kolmandas peatükis seletatakse, millistel juhtudel peaks ettevõttes kaasama professionaalse
annaabi.ee 
