Tänu venestamispoliitikale lõppes anatoomia ja 1892 muudeti õppekeel vene keeleks, ametlikuks nimeks sai Jurjevi ülikool. G.F.Parrot- Tartu ülikoolis füüsikaprofessor Janis Gemze- läti pedagoog ja muusikamees O.W.Masing-pastor ja keelemees tõi õ-tähe eesti keelde Eduard Ahrens- baltisaksa päritoluga kirikutegelane ja eesti keele uurija ning korraldaja Fr.R.Faehlmann-eesti kirjamees ja arst. Fr.R. Kreutzwald-eesti kirjanik jaarst. NELJA ASTMELINE ÜHTLUSKOOL 19saj. Algul venemaal toimunud ümberkorrandustega sätestati kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool:Kihelkonna kool ja keisrikool maakondades, gümnaasium ja ülikool linnades ESTOFIILID e. baltisakslastest eesti huvilised uurisid eesti keelt ja kultuuri. Avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke seltse. Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus toimus 1816 aastal ja Liivimaa kubermangus
Mõisted Eesti Kirjameeste Selts - kandis hoolt uue kirjaviisi juurutamise ning uute kooliraamatute väljaandmise eest Õpetatud kirjameeste selts - eesmärk edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist Estofiil - baltisakslastest eestihuvilised Neljaastmeline ühtluskool - kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool Passikorralduse seadus - vähemalt 21-aastased talupojad, kes olid kõik oma seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste ülalpidamise, õiguse taotleda 3 kuuks kuni 3 aastaks passi Magasivili - viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta Raharent Kindralkuberner - kindralkubermangu kõrgeima võimu esindaja
Karl Ernst von Baer – embrüoloogia rajaja. J.K.S von Morgenstern – rajas ülikooli raamatukogu ja kunstimuuseumi; keeleteadlane. M.H Jacobi – füüsik, galvanoplastika rajaja, arhitektuuri õppejõud. 1828.-1840. töötas ülikoolis Professorite Instituut, mis valmistas õppejõudu ette Venemaa kõrgkoolidele. Seal õppis nt. Nikolai Pirogov (kirurg, anatoom; opereeris ohtliku eeternarkoosiga, pani aluse välikirurgiale). 11. Rahvaharidus: ühtluskool, õpetajate seminarid. 19.sajandi algul Venemaal toimunud ümberkorraldustega sätestati kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Läänemere kubermangud moodustasid õpperingkonna, mille keskuseks sai Tartu ülikool. Nii Tartus kui ka Tallinnas olid gümnaasiumid, kus õpetati antiikkeeli, ajalugu ja kirjandust. Igas linnas oli kreiskoolid, kus 2-3 aasta jooksul õpiti
○ Ülikooli hoonete arhitekt J. W. Krause ○ Klasstsismis ○ Ülikooli tähtsad tegelased: ■ W. Struwe - astronoom ■ M. H. Jacobi - füüsik ■ K. E. von Baer - embrüoloogia rajaja, munaraku avastaja ● Professorite instituut - koolitas uusi õppejõude ● Rahvusliku haritlaskonna kujunemist soodustavad tegurid: ○ Koolivõrgu kujunemine - ü htluskool- (peale vallakooli sai edasi õppida ükskõik millises kihelkonnakoolis) ○ Estofiilide tegevus ○ Kool muutus kohustuslikuks (esialgu 3 klassi) ● Ühtluskooli astmed: Aste Maal Linnas Õppetöö keel 1. Vallakool Elementaarkool eesti keel 2. Kihelkonnakool Kreiskool eesti keel 3
loetavad ning vigases keeles. Seetõttu koostaski 1637. aastal Tallinna Toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika reeglistiku. 1693 aastal ilmus J. Hornungi ladinakeelne Eesti keele grammatika, kus pani kokku Forseliuse ning Stahli põhjal Põhja-Eesti õigekirjareeglid. Need reeglid, mida me tunneme nn vana kirjaviisi nime all, kehtisid 19.saj keskpaigani Vene ajal 19. saj algul Venemaal toimunud ümberkorraldustega sätestati kogu maal neljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasiumid kubermangulinnades ning ülikool. Gümnaasiumites õpetati süvendatult antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu. Kreiskoolides õpetati matemaatikat, loodusteadusi ning geograafiat. Elementaarkoolides õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Talurahva haridustee: vallakool -> kihelkonnakool. Rahvakoolide õpetajate ettevalmistamiseks asutati Tartusse elementaarkooliõpetajate seminar. 19. saj tekkis kohustuslik koolisundlus.
annaabi.ee 
