Alates 1975. aastast on regionaalpoliitikat neljal korral tugevasti reformitud, eesmärgiga muuta seda efektiivsemaks ja piirkondade vajadustele paremini vastavaks. EL on nende reformide käigus omandanud üha tugevama koordinaatori rolli, kooskõlastamaks regionaalpoliitilist tegevust liidu tasandil teiste ELi poliitikatega, aga samuti liikmesriikide omavahelist tegevust. Ametlikult sätestati EÜ eesmärgina sotsiaalne ja majanduslik ühtekuuluvus 1986. aastal sõlmitud ja 1987. aastal jõustunud ühtse Euroopa aktis. See lepe määratles ka ühisturu elluviimise eesmärgid ja plaani (Euroopa Liit ja kohalikud omavalitsused 2002, 29). Regionaalpoliitika arengut otsustati märgatavalt kiirendada 1988. aastal, mil tollase Euroopa Komisjoni presidendi Jacque Delorsi järgi nime saanud Delorsi viie aasta eelarvekava nägi ette kahekordistada EÜ kulutusi regionaalpoliitikale (Weidenfeld, Wessels 1999). Kulutuste
Balti kett ja laulev revolutsioon Balti kett toimus 23. Augustil 1989. Balti kett on sündmus, millega pea igal eestlasel on isiklik suhe igaühel meist on midagi sellest rääkida, meil on sellest mälestusi ja juba ka mälestuste mälestusi. Balti kett aitas tugevdada Eesti, Läti ja Leedu võimalusi rahvuslikuks enesemääramiseks. Minu vanaema osales balti ketis. ,,Mäletan, et algul toimus kogunemine. Kohal oli palju autosid ja mõned bussid. Meie saime autosse. Siis algas sõit balti ketile ummikud olid küll suured ja tundus nagu kogu Eestimaa rahvas oli teedel. Kõik vabatahtlikult läksid, kedagi ei sunnitud. Meie olime mehega Säreveres.. Väga eriline tunne oli. Selline tunne oli nagu kõik eestlased ja baltimaad olid ühinenud oma hingesooviga vabaks saada ja jääda. Hiljem koju tagasi sõites põlesid kõikjal tee ääres küünlad ja kõik eestlased olid nagu suur ühtne perekond. Oli üks suur ühte kuul...
Rahvus-see oleme meie Rahvus ei ole midagi käegakatsutavat , isegi mitte õigupoolest silmaga nähtavat. Rahvus on ühendus, mida saab ainult kujutleda. Kust on pärit rahvuse mõiste ning miks meie , inimesed seda vajame? Teame et , rahvus tähendab inimhulka , kuhu inimesed kuuluda tahavad. Ükski inimene ei taha olla üksinda ja seega on välja kujunenud erinevad rahvused , et tunda ennast teistega koos . näiteks poolakad , eestlased , venelased ja paljud teised. Neid ühendab oma kultuur , keel , usk. Keeleliselt andekad inimesed kõnelevad küll mitmeid keeli ja usuvad mitmeid uske , kuid see ei muuda nende rahvust. Rahvused on kindlad. .. Inimene ei vali kuhu ta kuulub, aga ta võib näiteks sattuda teise kultuuri elama, kus ta kohaneb pika aja jooksul ehk kasvab teise rahvusesse. Seega me ei vali rahvusi. Rahvusesse kasvatakse, mitte ei sünnita, see tähendab, et rahvusesse kuuluvus kujuneb välja kasvades ja õppides....
Neljas tase Viies tase Seekordse kampaania puhul on kõige olulisem sõnum, et inimese identiteet koosneb paljudest erinevatest osadest ning teistel inimestel on võimalik ennast mõnega neist samastada, tunda ühtekuuluvust. Rahvuse ja riigi identiteet Ühine ajalugu Ühine keel Kultuur Sarnased põhiväärtused Sümbolid Vaimne ühtekuuluvus Rahvariided Tolerants ... tähendab sallivust erinevate rühmade käitumise- ja suhtumisviisidesse. Kuid tolerantsusel on piir, sest kõigega ei saa leppida. Nulltolerants ehk täisleppimatus Totalitaarne riik kasutab selleks vägivalda (piirangud, kinnipidamine). Pole inimest pole probleemi (kes mõtlevad teisiti) Tolerants ja nulltolerants on teineteise vastandid. Kuidas osata kokku leppida?
1. Kuidas jaguneb poliitiline võim? Seadusandlik võim, täidesaatev võim, kohtuvõim Milline on Riigikogu ülesehitus ja töökorraldus? Juhatus (esimees ja 2 aseesimeest); fraktsioonid e. saadikurühmad (ideoloogiline ühtekuuluvus); valitsuskoalitsioon; opositsioon (kohuseks kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda välja alternatiive); komisjonid (alalised ja erakorralised). Riigikogu tööd juhivad esimees ja kaks aseesimeest, kes on valitavad. Ülejäänud Riigikogu liikmed kuuluvad komisjonidesse. Alalisi komisjone on 10. komisjonid kujundavad konkreetse valdkonna küsimustes esmalt oma seisukoha ja seejärel arutab alles Riigikogu.
Meeldejäävat Eesti ajaloost aastail 1944 2000 Eesti katse taastada iseseisvus Saksamaa okupatsiooni alt luhtus, langemaks uuesti hoopis Nõukogude Liidu võimu alla. Lisaks sõltumatuse kaotamisele lisandusid valusad löögid veel seoses sõjakaotustega: Eestist põgenes umbes 80 000 isikut, ligi 200 000 inimest suri, küüditati, purustatud said Otepää, Narva, Tallinn ja Tartu. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi valitsemine toimus Eestimaa Kommunistliku Partei käe läbi, mis al-lus Moskvale ning lähtus sealt saadud korraldustest. NSV Liiduga kaasnes raudne eesriie; viimane üritas kaitsta mit-mesuguste abinõudega (piiride sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll, tsensuur jms) oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest. Hoolimata piirangutest, suutis eesti ühiskond avaneda; aktiviseerus enese-teostuski. Peale selle elavnesid ka noored: 1980. aastal puhkesid noorsoorahut...
annaabi.ee 
