HI Vesinikjodiidhape Jodiid KI HNO2 Lämmastikushape Nitrit Ca(NO2)2 HNO3 lämmastikhape Nitraat NaNO3 HClO Hüpokloorishape Hüpoklorit NaClO HClO3 Kloorhape Kloraat KClO3 H2S Divesiniksulfiidhape Sulfiid Na2S H2SO3 Väävlishape Sulfit CaSO3 H2SO4 Väävelhape Sulfaat CuSO4 HSCN Tiotsüaanhape Tiotsüanaat NH4SCN H2CO3 süsihape Karbonaat CaCO3 H4SiO4 (orto)ränihape Silikaat K4SiO4 H3PO4 (orto)fosforhape Fosfaat Ca3(PO4)2 H2CrO4 kroomhape Kromaat K2CrO4 H2CrO7 dikroomhape Dikromaat K2Cr2O7 HMnO4 permangaanhape Permanganaat KMnO4 (HPO3)n metafosforhape Metafosfaat (KPO3)n
7.4 NaCl lahusele lisasin tilkhaaval AgNO3 lahust NaCl lisasin hõbenitraati ja kohe tõestusid kloriiioonid, mille tõttu tekkis valge AgCl sade: NaCl + AgNO3 AgCl + NaNO3 - valge sade Ag+ +Cl- AgCl Lisasin 6M NH3 · H2O vesilahust. Soojendasin, selle tulemusel moodustus hõbedada kompleksühend, mis lahustus. AgCl + 2NH3·H2O [Ag(NH3)2]Cl + H2O 7.5 NH4SCN lahusele lisasin 1-2 ml 1M H2SO4 ja seejärel Fe3+ ioone sisaldavat lahust 2NH4SCN + H2SO4 2HSCN + (NH4)2SO4 HSCN + FeCl3 [Fe(SCN)]Cl2 + HCl - tekkis punane kompleksühend 7.6 PO43- ioone sisaldavale lahusele lisasin 2-3 ml 1M HNO3 lahust ja tilkhaaval MoO42- sisaldavat lahust PO43- + 3NH4 + 12MoO42- + 24H+ (NH4)3[P(Mo3O10)4] · 6H2O + 6H2O Tekkis kollane kompleksühend Komplekside püsivus. 8.1 2 ml veele lisasin 1-2 tilka K4[Fe(CN)6] ja 1-2 tilka K3[Fe(CN)6] lahust Lahuses ei olnud ei Fe2+ ega Fe3+ ioone, sest ei Fe4[Fe(CN)6]3 ega Fe3[Fe(CN)6]2 ioone ei
tilkhaaval Fe3+ sisaldavat lahust (hoida saadud ühend alles katseks 8.2) Kulgevad reaktsioonid erinevate koordinatsiooniarvudega raud(III)tiotsüanatokomplekside, näit. [Fe(SCN)] 2+ tekkega. Reaktsiooni kasutatakse nii SCN kui ka Fe3+ ioonide kindlakstegemiseks lahustes. Oletatavasti toimus siis selline reaktsioon, sest lahus läks punaseks, mis on iseenesest tunnuslik värv [Fe(SCN)]2+ kompleksile: 2NH4SCN + H2SO4 2HSCN + (NH4)2SO4 HSCN + FeCl3 [Fe(SCN)]Cl2 + HCl 7.6 PO43. Fosfaatioone sisaldavale lahusele (2 3 mL) lisada 2 3 mL 1M HNO 3 lahust ja tilkhaaval MoO42- sisaldavat lahust. Soojendada. PO43- + 3NH4 + 12MoO42- + 24H+ (NH4)3[P(Mo3O10)4] · 6H2O + 6H2O Kollane värv tekkis, tõestusid fosfaatioonid. Komplekside püsivus 8.1 Katseklaasi valada ~ 2 mL vett, lisada 1-2 tilka K 4[Fe(CN)6] ja 1-2 tilka K3[Fe(CN)6] lahust. Kas
H2SO4 ja seejärel tilkhaaval Fe3+ sisaldavat lahust (Saadud ühend hoida alles katseks 8.2.). Kulgevad reaktsioonid erinevate koordinatsiooniarvudega raud(III)tiotsüanatokomplekside, näit. [Fe(SCN)]2+ tekkega. Reaktsiooni kasutatakse nii SCN– kui ka Fe3+ ioonide kindlakstegemiseks lahustes. Kirjeldada, mis toimub kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel). Tekkis punane sade. Kirjutada reaktsioonivõrrand. 2NH4SCN + H2SO4 → 2HSCN + (NH4)2SO4 HSCN + FeCl3 → [Fe(SCN)]Cl2↓ + HCl punane sade (tiostüanatoraud(III)kloriid) 7.6 PO43–. Fosfaatioone sisaldavale lahusele (2 –3 mL) lisada 2 – 3 mL 1M HNO 3 lahust ja tilkhaaval MoO42- sisaldavat lahust. Soojendada. PO43- + 3NH4 + 12MoO42- + 24H+ → (NH4)3[P(Mo3O10)4] ∙ 6H2O + 6H2O Tekkis kollane sade. Tekkiv kompleksühend on kollase värvusega. Kui PO 43- on lahuses suhteliselt vähe, värvub lahus kollaseks, kui suhteliselt palju, moodustub kompleksühendi sade
Lahus värvus pruunikaks Anioonide tõestamine lahuses 7.4 NaCl + AgNO3 AgCl + NaNO3 Katse tulemus: Lahuses tekkis valge sade AgCl AgCl + 2 NH 3 H 2 O [ Ag ( NH 3 ) 2 ] + Cl - + 2 H 2 O + diamiin arg entaat [ Ag ( NH 3 ) 2 ]Cl + HNO3 AgCl + NH 3 + NO3 - Katse tulemus: Sade lahustunud, hõbeda amiinkompleksi tekke tõttu 7.5 2 NH 4 SCN + H 2 SO4 2 HSCN + ( NH 4 ) 2 SO4 3HSCN + FeCl3 [ Fe( SCN ) 3 ] 2+ + 2 HCl tritiotsüanoferraat (II ) Katse tulemus: Lahus oli helepruunikas, FeCl3 lisamisel värvus kirsipunakseks + H + t ( NH 4 ) 3 [ P( Mo3 O10 ) 4 ] 6 H 2 O + 6 H 2 0 3+ 2- 7.6 PO4 + 3NH 4 + 12MoO4
HO Liigitus a) Vesiniku alusel HCl 1 prootoniline H2SO4 2 prootoniline H3PO4 3 prootoniline H4SiO4 4 prootoniline b) Hapniku alusel Hapnikhape ehk Hapnikuta hape oksohape HNO3 HCl HBr HJ H2SO4 HF H2S HCN HSCN H4SiO4 c) Tugevuse järgi 1. - dissotsiatsioonimäär = ioonideks dis.-nud molek. arv / lahustunud molek üldarv · 100% DISSOTSIATSIOONIMÄÄR (-aste) aine ioonideks lagunenud ja lahustunud molekulide üldarvu suhe. 5 NÕRK KESKMINE TUGEV <3% 3<<30% >30 % HCl, HJ, HBr, H2S, H2CO3, H2SO4,
Vesinikühendid- rikas C ühendite klass 1)alkaanid 2)alkeenid 3)alküünid 4)tsüklilised 5)mitme kaksiksidemega. Väävliühendid: 1)Karbiidid (ioomilised e soolataolised, kovalentsed, intermetallilised) 2)Halodeenühndid (tsüaniidid – vesiniktsüaniidhape HCN - värvitud mõrumandlilõhnaga väga mürgine põlev vedalik; tsüanaadid – tsüaanhape HOCN – vabas olekus on isovormi kujul, suht tugev hape; tiotsünaadid – vesiniktiotsüaanhape HSCN – kasut keemialaborites. Räni(Si)- Looduslik koosneb 3isotoobist. Maakoores leviku poolest 2.kohal, ehedalt looduses ei leidu. SiO2- palju eri teisendeid (liiv, kvarts), alumosilikaadid – keerukad ühendid (savid, vilgud). Si leidub väh määral taimedes ja loomades. Eraldas Gay-Lussac 1811. Saamine: liiva ja söe segu kuumut. Om: Kõva (mohsi skaalal 7), metalliläikega tume-hõbehall, haoete suhtes passiivne, madalal temp pass. Ühendid: ränidioksiid SiO2 (lev. aine lood
mürgised kui HCN Vabas olekus esineb isovormi kujul, suhtel. tugev hape Ka soolad esinevad peam. isovormis; neist ammooniumsool NH4NCO CO(NH2)2 ammoonium- karbamiid isotsüanaat (anorg.) (org.) Esimene (teadlik) orgaaniline süntees anorg. ühenditest (F.Wöhler, 1828) Vesiniktiotsüaanhape HSCN soolad tiotsüanaadid (kasut. peam. keemialaboris: K- ja NH 4-soolad) Fe3+ + 3SCN- + 5H2O ↔ Fe(SCN)3 veripunane ühend (tekivad ka teised sarnased hüdraat-katioonid, kuid mitte liht-tiotsüonaat) 3.9. Räni 3.9.1. Leidumine, avastamine, saamine Looduslik räni koosneb 3 stab. isotoobist massiarvudega 28 (üle 92%), 29 ja 30. Maakoores leviku poolest on Si elementide seas 2. kohal. Ehedat räni looduses ei leidu, peam
annaabi.ee 
