Orav oli pigem terves raamatus Eestile truuks jääv, ja oli korra isegi metsavend. Raamat oli enamjaolt läbi põhilise ajaloos toimunud sündmustega kirjutatud, aga sellele oli juurde lisatud palju välja mõeldud asju. Näiteks see, kuidas molotov- ribbentropi patk sõlmiti. (I osa, 3 ptk, pakti sõlmimine-mausoleum). I Osa räägibki põhiliselt Nõukogude aja esimestest aastatest. II OSA Raamatu teine osa rääkis külmasõja aegsest perioodist, kus NSVLi valitses Hrutsov, Räägiti ka sellisest tuttavast teemast nagu 40. kiri, kus Orav pidi kah minema kirjale alla kirjutama, aga kuna kokkuleppele ei jõutud mida kirjutada vastukaaluks kirjutamisvastasele seadusele, kirjutati midagi kogemata mis Oravale ei meeldinud ning ta lahkus ja asemele tuli Jaan Kaplinski, kes kirjutas kirjale , kus oli kirjas (vt. raamatust), alla, millega taheti näidata et eestlased pole maamehed ja nad võtavad kirjutamisvastast seadust tõsiselt.
Liiduvabariigid- riigid, kes võivad NSVL 'liiduga liituda ja sealt ära minna' Sotsialismimaad- riigid, kes allusid Moskva korrale Sotsialistlik sõprusühendus-Kommuunistlikud riigid, kes jäid NSVL kuulekaks kuulusid sinna Vastastikuse majandusabi nõukogu(VMN)- majandusalase koostöö organisatsioon, vastukaaluks Marshalli plaanile . 49 Varssavi lepingu organisatsioon(VLO)- vastukaalus Natole, NSVL sõjaorganisatsioon Sulaaeg- periood mil valitses Hrutsov. Toimus vägivallapoliitika leevendamine,piirangute kaotamine,Stalini kuritegude avaldamine- ehk ühiskonna liberaliseerimine. Stagnatsioon- periood mil valitses Breznev. Toimus Stalini ülistamine,korra karmistamine,majanduse seisak. Dissidentlus- teisitimõtlemine. Dissidendid kõrvaldati, kuna nad avalikustasid NSVL tegelikud palged N.Karotamm- 44. Tugines juunikommunistidele. Oli liiga eestimeelne ja vabastati ametist J.Käbin-50. Oli Moskva meelne, kuid tunnustas Eesti tavasid. K
1.Naftakriis- 1973-1974 tõstsid OPEC-i liikmesriigid järsult nafta hinda. 1981 aastaks oli nafta hind kümnekordistunud. Nafta hinna järsk tõus tõi Läänemaailmas teravaid probleeme kaasa, mis aina süvendasid majanduskriisi. Tõusid hinnad, isegi arenenud riikides. tööpuudus kasvas. terved majandusharud läksid tänu tootmiskuludele pankrotti. Eriti hävitav oli hinnatõus nendele maadele, kellel polnud oma looduslikke kütusevarusid. 2.Neokonservatism- 1980-ndatel. Sotsiaaldemokraadid Saksamaal, leiboristisd Suurbritannias ja vabariiklased USA-s üritasidjätkata üldist heaoluühiskonna mudeli ülesehitamist.ilmnes, et riikliku sekkumise süsteem on sattunud sügavasse kriisi. seda näitas, et läänemaade vasakpoolsed erakonnad lükati kõrvale ning asemele tulid parempoolsed jõud. konservatiivid propageerisid: vähem on parem. põhiprobleemiks oli inimõiguste kaitsmine. neokonservatistlikke ideid rakrndati peagi kõikides arenenud tööstusriikides. neokon...
1959.a tuli Kuubal riigipöördega võimule Fidel Castro. Suhted USA-ga teravnesid. NSVL hakkas Kuubat toetama, mille järel katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised sidemed täielikult. 1962. aasta sügisel hakkas Nõukogude Liit Kuubale üles seadma rakette, millega oleks saanud rünnata igat USA linna. Selle tulemusena seadis USA oma relvajõud lahinguvalmidusse ning isoleeris Kuuba muust maailmast, NSVL ja tema liitlased vastasid samaga. Maailm seisis tuumasõja lävel. Lõpuks andis Hrutsov järele ja tuumarelvad toodi Kuubalt ära. Kriisi tulemusena seati USA ja NSVL vahele n.ö kuum liin, et edaspidi oleks võimalik pidada kiiresti läbirääkimisi ja hoida ära tuumakonflikte. Paar aastat hiljem, 1964 aastal algas Vietnami sõda, kus järjekordselt kommunism ja demokraatia kokku põrkasid. Paari aastaga oli Vietnamis juba üle poole miljoni USA sõduri. Sõda kasvas peale 1973 aastal välja kuulutatud rahu hoopis kodusõjaks, kus jäi peale kommunism - kuulutati
raskes olukorras. Nii alustas Beria uuendustega astuti samme pinge lõdevndamiseks lääneriikidega, liberaliseeriti sensit tsentraliseeritud juhtimist, anti rohkem õigusi liiduvabariikidele. Beria vastu kujunes vandenõu tippstalinistide poolt ning 26. Juun 1953 ta arreteeriti ning lasti maha Hrustsov- Peale Beria maha laskmist hakkas järk-järgult kujunema mõjukaks tegelaseks Stalini teine lähedane kaastöölane Nikita Hrutsov. Ta tühistas mitmed Beria uuendused, kuid siiski sai ta aru, et alternatiivi pole. Hrustsovi võimuletõus 1956. aastal Kommunistliku partei sisese võimuvõitluse käigus asus Hrustsov koos liitlastega partei KK-s 1956. aastal konkurente kõrvaldama, kasutades ära nonde Stalini-aegseid kuritegusid. Ta kuulutas avalikult Stalini isikukultusest ning alustas Stalini aegse kommunistliku partei juhtide paljastamist ja vangilaagritesse paigutatud inimeste vabastamist. 3
Orav oli pigem terves raamatus Eestile truuks jääv, ja oli korra isegi metsavend. Raamat oli enamjaolt läbi põhilise ajaloos toimunud sündmustega kirjutatud, aga sellele oli juurde lisatud palju välja mõeldud asju. Näiteks see, kuidas molotov-ribbentropi patk sõlmiti. (I osa, 3 ptk, pakti sõlmimine-mausoleum). I Osa räägibki põhiliselt Nõukogude aja esimestest aastatest. II OSA Raamatu teine osa rääkis külmasõja aegsest perioodist, kus NSVLi valitses Hrutsov, Räägiti ka sellisest tuttavast teemast nagu 40. kiri, kus Orav pidi ka minema kirjale alla kirjutama, aga kuna kokkuleppele ei jõutud mida kirjutada vastukaaluks kirjutamisvastasele seadusele, kirjutati midagi kogemata mis Oravale ei meeldinud ning ta lahkus ja asemele tuli Jaan Kaplinski, kes kirjutas kirjale. Millega taheti näidata et eestlased pole maamehed ja nad võtavad kirjutamisvastast seadust tõsiselt.
Prantsusmaa vp 2 ms ajal ainuke okupeeritud suurriik. suurriikide puhul oluline riigi prestiiz. neil pidanuks olema 1ms kogemus, kus tehti taktikalisi vigu. Prantsusmaal levis ja tekkis mõiste "kollaboratsionism" - koostöö võõra võimuga. NSV esitas ultimaatumi Eestile ja Lätile 16. juuni ehk samal päeval kui SM vallutas Pariisi. SM ja NSVL olid liitlased Molotov-Ribb. pakt. Prantsusmaa kompartei toetas NSVL poliitikat, see võimaldas prantsusmaal rakendada kompartei vastaseid sanktsioone. sõja käigus Pr. kompartei 41. a kui toimus poolte vahetus, sai Pr. kompartei kõige suuremaks vastupanuliikumise organiseerijaks Euroopas. Sm armee poolel 2. ms sõdivate prantslaste koguarv oli suurem kui teadaolevas vastupanuliikumiste osalejate arv. 45. a. punaarmee poolt rünnatud reichtach.. põhikaitsjad olid prantslased. Prantsusmaa vabastamine toimus põhiliselt ameerika ja inglise vägedega. hiljem öeldi, et prantsusmaa kommunistid vabastasid pariisi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
