Beria tahtis ära kasutada olukorda, et kuulutada välja erakorraline seisukord. 26.06.1953 Beria arreteeriti süüdistatuna riigivastases vandenõus. detsembris lasti maha. 1953-55 koondab võimu enda kätte Hrutov. 1955-1964 nimetatakse "Sulaks". Võrreldes varasema ajastuga oli see ajajärk suhteliselt normaalne. Hrutov asus vähendama vangilaagreid, vabastama poliitvange, rehabiliteerima. Kogu GULAGi süsteemi hakati oluliselt kokku tõmbama. 1956.a. NLKP XX kongress. Hrutovi ettekanne "Isikukultusest ja selle tagajärgedest". Esimest korda avalikustati Stalini tegevus. 1957. esimene katse Hrutovi võimult kukutada, sellel hetkel oli tal armee ja julgeolujõudude toetus. 1958. koondus kogu riigi juhtimine Hrutovi kätte. Majanduses oli "sulaaeg" suhteliselt edukas. 1955. sai majandusministriks Malenkov, kes esimest korda pööras peatähelepanu kergetööstusele. Eesmärgiks oli varustada inimesi esmatarbekaupade jne. 1959
tulevasele majanduskoostööle. Sõjalises valdkonnas. Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) ehk Varssavi Pakt, loodi 1955a. Nõukogude liit kasutas seda liikmesriikide sõjajõude Moskva-vastaste mahasurumiseks. 3.Stalini aeg: Majanduses- rasketööstus, sõjatööstuse arendamine. Poliitikas- totalitaarne riik. Stalini ainuvõim. Poliitiliste vastaste füüsiline hävitamine. Vägivalla poliitika. Sunnitöölaagrid, inimõiguste massiline rikkumine. Hrutovi aeg: Majanduses- Lootis majanduse tõusu, kuid toimus langus. Poliitikas- Vägivallapoliitika pehmendamine. Ühiskonnaelu erinevate valdkondade piirangute tühistamine. Sulaaeg. Liikumine isikuvõimu kehtestamise poole. Brenevi aeg: Majanduses- stagnatsiooni valitsemine ühiskonna erinevates valdkondades. Käsumajanduse tugevadamine. Sõjatööstusele rõhu panemine. Majanduselu ammendumine. Poliitikas- tagurlike poliitiliste jõudude tugevnemine. Stalini kuritegude kritiseerimisest loobumine
Punaarmee kaotustest on leida numbreid igahele meelepraseid- nagu ikka NSVLi statistika. Nukogude Liidu vlisminister Vjateslav Molotov valetas NSVli kaotusteks lemnukogu istungil 1940. aasta 29. mrtsil surnutena 48 745 ja haavatutena 158 863 (Soomlaste kaotusteks valetas ta vhemalt 60 000 surnutena ja 250 000 haavatutena). Uuema vene statistika jrgi olid Punaarmee kaotused surnutena ja vangi langenutena 84 994 meest, haavatutena 186 584, haigestunutena 51 892 ja klmunutena 9 614. Nikita Hrutovi jrgi kaotas Nukogude Liit Talvesjas ks miljonit meest. Marssal Mannerheimi pevaksus 13. mrtsil 1940 mainiti venelaste kaotusteks surnutena umbes 200 000 meest. Eesti okupeerimine 23. augustil 1939 slmiti N Liidu ja Saksamaa vahel mittekallaletungileping ehk Molotovi-Ribbentropi pakt, mille salastatud lisaprotokoll jagas Ida-Euroopa kahe suurriigi vahel. Baltimaad peale Ida-Preisimaa ja Memeli jid seejuures Nukogude Liidu poliitilisse mjusfri
1950-1960 aastate ,,sula, mida iseloomustas vaimuelu elavnemine, majanduse edenemine ning illusoorne kava ehitada üles kommunism, sumbus 1970- aastatel sügavasse stagnatsiooni See tõi endaga kaasa seisaku kõigis ühiskonnaelu valdkondades, igasuguse teisitimõtlemise mahasurumise, majandusliku ummiku ning NSVL välispoliitiliste positsioonide nõrgenemise BERIA,HRUTOV,BRENEVI VÕRDLUS Stalini aeg Beria aeg(1953-1953dets)Hrutovi aeg (1953sept-1964)Brenevi aeg(1964- 1980)MajandusNSVL, plaanimajandus Rasketööstuse eelisarendusPlaanimajandus Majanduslik tõus 50ndatel Sulaaeg Maisikasvatus Stagnatsioon Jätkub käsumajandusPoliitikaTotalitaarne Vägivaldne poliitika Repressiivse aja jätkumine SõjapoliitikaBeria lasi pehmendada senist vägivallapoliitikat ning vabastada üle miljoni karistusaluse vangilaagritesVägivallapoliitika pehmendamine ja H tühistas osaliselt
Tõus võimule Kuuba ehk Kariibi kriis (1962) 1959.a. kukutasid kommunistliku meelestatusega Fidel Castro poolt juhitud partisanid USA-meelse Kuuba diktaatori Batista riigipöörde tagajärjel. See ja Castro uue valitsuse edasised sammud, nagu näiteks maareform ja USA suurettevõtete natsionaliseer imine viisid suhete pingestumiseni Kuuba ja USA vahel. Võimu säilitamiseks oli Castro sunnitud leidma enesele toetust ja liitlasi võimaliku konflikti korral USA-ga. Siin tuli Kuubale appi Hrutovi juhitud NSV Liit, kes nägi selles võimalust leidmaks tugipunkti ka Ameerika mandril ning sotsialismiide ede levitamiseks. Nõukogude Liidu sõjaline ja majanduslik abi viisid Kuuba kiiresti Moskva sõiduvette ning seal kehtestati kommunistlik diktatuurireziim. NSV Liit oli ka meelitatud sellest, et Kuuba aina rohkem ja rohkem kommunistlikuks muutus. NSV Liit nägi asjas palju omakasu, Kuuba asub ju kõigest 100 km kaugusel USA piirist. Niisiis hakkas NSVL
salapolitsei juhti, repressioonide peaorganisaatorit ja aatomirelva tootmise juhti. Kuid tema tähetund saabus siiski alles pärast Stalini surma, mil Beriast sai Kremli võimuladviku võtmefiguure, kes alustas ulatuslike reformide läbiviimist. Beria mõjukuse kasv oli pinnuks silmas tema kaasvõitlejatele, kes nägid selles ohtu enda võimupositsioonidele. Georgi Malenkovi ja Nikita Hrutovi organiseeritud vandenõu tagajärjel arreteeriti Beria 26. juunil 1953. aastal. Karjäär nõukogude riigi ja parteiaparaadis Aastatel 19211931 töötas Beria Kaukaasia julgeolekuorganites (OGPU), tõustes lõpuks Siseasjade rahvakomissariaadi juhiks. Aastatel 19311938 tegi Beria karjääri sealses parteiaparaadis, saades lõpuks Gruusia NSV parteijuhiks. Tegevus NSV Liidu siseasjade rahvakomissarina 1938
on "sulaks" nimetatud. Stalini-aegseid vangilaagreid vähendati, küüditatud ja poliitvangid hakkasid Eestimaale tagasi tulema. Ka kultuurielus toimus muutusi. Uueks juhiks kujunes Nikita Hrutov, kes parteikongressil 1956 kuulutas Stalini kuritegelikuks ja isikukultuse ekslikuks. Ka Eestisse jõudis sula. Muutused leidsid aset vaimuelus, kirjanduses ja kunstiloomingus. 1964 aastal asendati Nikita Hrutov tavapärase parteimehe Leonid Breneviga. Hrutovi ajal ellu viidud sisepoliitilised uuendused asendati hoopis jäisema ja puisema bürokraatiaga. 1974. aastal jõudis ÜRO-sse Eestis 1972. aastal koostatud märgukiri Eesti õigusliku olukorra kohta. 1975. aastal märgukirja koostajaid karistati viie- kuni kuueasstase sunnitööga. 1980. aastal koostasid Eesti haritlased märgukirja N. Liidu asutustele seoses eestipärase säilitamise vajadusega. Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Iseseisvusliikumise survel võttis ENSV Ülemnõukogu 16
annaabi.ee 
